jaotumise diagramm A niiskusreziimi järgi A T E A D Näide parasvöötme niiske U kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak; G niiskusvaru; R vee liig (moodustab äravoolu) Thornthwaite'i kliimadiagrammid erinevate kliimatüüpide näitel: A - kõrb (d; Arizona); B - niiske kontinentaalne e. subhumiidne (sh, Nebraska); M C niiske lähistroopiline e. humiidne (h; Louisiana) A
See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi enam oma algsetesse suudmetesse jõuda, sest vesi kulub põldude niisutamiseks jne 4
. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Valemeid võib grupeerida lähtudes lahendamise põhimeetodist kolmeks: * Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus; * Bilansimeetod. Hüdraulilise lahenduse korral hinnatakse liikumise põhitegureid kogu voolu kohta summaarselt. Kolmandasse gruppi võib koondada need valemid, mis on tuletatud lähtudes veebilansist. 37. Millal ja kuidas kasutame kraavkuivendust põllumajanduslikul maal? Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Mida suurem on maapinna lang, seda kiiremini ka pinnavesi liigub. Järelikult paigutades kraavid ristisuunaliselt pinnavee liikumise suunaga (maapinna suurima languga), saame hea kuivendusefekti
-vesi uueneb kord mitme aasta jooksul -vesi uueneb aastas kümneid kordi Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul: -kinnikasvamine -inimtegevus -setete ladestumine -muu Järved toituvad: -vooluveest -põhjaveest -valgveest -sademeist Järve veetase sõltub: -veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest -aastaajast (tavaliselt alla 1m) -kliimast (ilmneb pikema ajavahemiku jooksul, võib olla rohkem kui 7m) Parasvöötme järvede soojusrežiimile on iseloomulik veekihtide temperatuuri muutumine aasta-ajati. Järvede vesi sisaldab mitmesuguseid sooli, gaase, tahkeid osakesi ja kolloide. Niiskes kliimas on järved enamasti magedad (soolsus kuni 0,5 promilli), kuivas kliimas soolaseveelised (soolajärved).
UM - aurumine maapinnalt ja metsa alustaimestikult I - vesi, mis läheb taimede juurdekasvuks (kudede ehituseks) Koguaurumist Uv + UM + T nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Kui mulla veebilanss on positiivne, on muld vaadeldaval ajavahemikul muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud vee hulk, on muld muutunud kuivemaks. Kui veebilanss on pikemat aega positiivne, hakkab liigniiskus metsa kasvu pidurdama ja tekib soostumine. Maakoha veebilansist oleneb metsa kasv, kusjuures ka mets ise avaldab veebilansile olulist mõju. 6. CO2 sisaldus atmosfääris ja selle tähtsus puudele. Mets ja tuul. Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsakasvatuse seisukohalt pakub kõige enam huvi õhu koostises olev süsihappegaas. Õhu süsihappegaasi sisaldusest oleneb suuresti puistute tootlikkus. 1 tonni puidu ja lehtede produtseerimiseks kulub 1,72...1,84 tonni CO2. Selleks, et saada 1 kg CO2-te kasutab puu 21 m3 õhku
annaabi.ee 
