1 HTTPS 1.1 Mis on HTTPS? HTTPS (Hypertext Tranfer Protocol Secure ehk turvaline hüperteksti edastusprotokoll) on turvaline protokoll autenditud ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. 1.2 HTTPSi kasutus HTTPSi kasutus tõuseb väga kiiresti, seoses tehnoloogika kiire arenguga. Kõige enam kasutatakse seda veebiks maksete tegemisel ning tähtsa/tundliku informatsiooni edastamiseks infosüsteemides. Näiteks raha kandmine ühelt arvelt teisele (Swedbank, PayPal), väga tähtsatele veebilehtedele sisselogimine (FBI, politsei jms), paljud epoed kasutavad samuti HTTPS-i, sellepärast on ka aadressiribal https, mitte http. 1.3 HTTP ja HTTPS erinevused HTTP-aadressid algavad aadressiribal „http://“ ja kasutavad default porti 80
Enamasti on andmebaasides võimalik oma otsingut piirata: · Ilmumisaeg: saab ette anda, mis aastast alates või millisel ajavahemikul ilmunud dokumente otsite. · Täistekst: saate ette anda, et soovite ainult täistekstartikleid. · Ajakirja pealkiri: kui soovite teha otsingut ühe ajakirja piires. · Väljaande tüüp: artiklid, raamatud jne. Nähtav ja nähtamatu veeb Kättesaamatut veebi osa nimetatakse nähtamatuks veebiks ehk süvaveebiks (inglise k invisible web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Süvaveebi hulka kuuluvad: · parooliga kaitstud materjalid · tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed) · intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid).
kes räägib Web 3.0 puhul semantilisest veebist, sellest, et internet saaks aru, mida talle usaldatud info tähendab, oskaks seda seostada ja konteksti panna. (Web...2009) Internetist mõistet otsides leidis töö kirjutaja järgmise mõiste semantic networki kohta: „Mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid”. (Semantiline...2013) Web 3.0 peetakse juba semantiliseks veebiks, mille aluseks on kaks põhilist tehnoloogiat: ontoloogiad – hierarhilised mõistete süsteemid, mille abil esitatakse teadmisi; agendid – programmid, mis suudavad neid teadmisi kasutada. (Kalda 2009) Semantilist võrku esitatakse graafina, (Semantic...2013) mis on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Graaf (Wikipedia 2013) Agentidele antakse ülesanne koguda andmeid veebist erinevatest allikatest ja vahetada saadud informatsiooni teiste agentidega.
ühendas viit superarvutite keskust. See oli Interneti tähtsaima magistraalvõrgu algus. Esialgne kiirus oli 56 Kbit/s, mida tõsteti korduvalt ning 1992.a. oli see juba 44,736 Mbit/s. Euroopa tuumafüüsika keskus CERN alustas uuringuid hüperteksti kasutamiseks arvutivõrkudes 1989.a. Hiljem lisandus ideele uus mõõde - rikastada teksti ka multimeedia (pildid, heli, animatsioon) elementidega. Niisugust keskkonda hakati nimetama World Wide Web-iks e. WWW (veebiks). Plahvatusmoment tuli 1993.a., mil Marc Andresen töötas välja kasutajaliidese NCSA Mosaic. See lubas tavakasutajal suhelda WWW-serveritega. Sellest ajast on kasvanud WWW 64 populaarsus drastiliselt. Just WWW on oma lihtsuse ja efektiivsusega toonud miljoneid kasutajaid Interneti juurde. Arengust Eestis Algus oli ka siin akadeemilist laadi. Algas see nii, et 1990.a
annaabi.ee 
