1. Õpetaja pani klaastopsi vett täis ja pani paberilipaka selle peale nii ,et see kattis kogu anuma suu. Siis keeras ta topsi ümber käsi anuma suu ja paberi peal ja natukese aja pärast eemaldas käe jättes paberi anuma suule. Kuigi anum oli vett täis, tagurpidi ja paberi lipakas suul ei voolanud vesi sealt välja. See oli päris huvitav. Õpetaja ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse tekitaski mul huvi füüsika vastu. 2. Kuna üks kuup dm on võrdne 1 l siis peaks taignakaussi panema pool kasutuses oleva klaasnõutäit vett. Selleks, et saada klaas täpselt pooltäis on selline nipp, et paned klaasi silma järgi natuke üle poole klaasi. Siis kallutad klaasi (lastes osal veel välja voolata) kuni vett on täpselt niipalju, et vee horisontaaljoon on klaasi paremast ülemisest otsast klaasi alumise vasaku otsani
1. Mis on soojusmasin? Too 2 näidet konkreetsete masinate kohta. Selgita, kus soojushulk tekib ja milleks kasutatakse. Soojusmasin on masin, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha) a) Aurumasin soojushulk tekib veeanumas/küttekatlas, mille tulemusena vesi muutus auruks. Kasutati varem aurulaevadel, aururongidel, soekaevandustes. b) Neljataktiline sisepõlemismootor silindris toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2
· õlisi - määrab konsistentsi Viskoossus · vaike (tõrvi) Toimub +60 kraadi juures; Viskosimeeter - suurmas veeanumas · parafiini - muudab hapraks olev väiksem bituumeni anum, mille põhjas kuulklapiga suletav standartne ava (10 mm või 5 mm). · (asfalteeni) Mõõdetakse aeg sekundites 50 cm3 bituumeni läbivoolamiseks. · (karbeene) · (karboide) Bituumenid jagunevad:
tulemusel imendub õli paremini taimerakkudesse. Peale lahusti eemaldamist jääbki järele lõhnav õli. Leotamine (enfleurage) Seda meetodit kasutatakse näiteks roosiõli valmistamiseks. Lille kroonlehed levitatakse taimeõli sisaldava nõu pinnale. Eeterlik õli imendub taimeõlisse, kust see destilleerimise teel eraldatakse.Näide: nõusse tuleb panna 3 dl roosi kroonlehti ja seejärel sinna peale valada nii palju mandliõli, et kroonlehed oleksid õliga kaetud. Õlinõud võib soojendada veeanumas, sest õli soojenemine muudab eeterliku õli eraldumise tõhusamaks. Seejärel tuleb õli kurnata ja pudelisse kallata. Pressimine Pressimist kasutatakse tsitrusõlide valmistamiseks. Sidrun või muu tsitruseline purustatakse ja pressitakse ning saadud segu nõrutatakse. Vesi ja aromaatsed õlid eraldatakse üksteisest tsentrifuugi abil. 2.5.2 Loomsed lõhnaained Loomariigist saadakse vaid mõningaid lõhnaaineid, mida on see-eest kasutatud sadu aastaid.
pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3. Õues ja tänaval 3.1. Õues · Näeme poriloiku, kus ujub tuletikk. See ujub lapiti. Miks ta ei uju vertikaalselt, sest siis on ju raskuskese Maale lähemal? Vihje: tikule mõjub lisaks raskusjõule ka üleslükkejõud. Nende jõudude rakenduspunktid ei lange kokku. KATSE pliiatsiga veeanumas. · Näeme poriloiku, kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks? Vihje: võib esineda valguse interferents õhukeselt õlikihilt. Mis värvi on sama loik öösel tänavalaterna või kuu valguses? · Märjal asfaldil on õlilaik värviline, kuival asfaldil ei ole. Miks? · Kui vihma hakkab sadama, muutub maapind tumedaks. ka riided muutuvad märjalt tumedamaks, aga meie nahk mitte. Miks? Vihje: valgus hajub karedate
Duktiilsuse toimub proovikehade venitamise teel kuni katkemiseni, +25C vees. Venivust väljendatakse % -des või mm, cm. Leektäpi määramiseks asetatakse bituumen kuumakindlasse tiiglisse ja hakatakse tema t tõstma. Iga 2 kraadi järel antakse bituumeni pealispinnale säde. Leektäpiks loetakse madalaimat t, mille juures bituumeni aurud lühiajaliselt plahvatavad. Viskoossuse määramine toimub +60kraadi C juures. Viskoosimeeter kujutab endast suuremas veeanumas olevat väiksemat bituumeniga anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav ava 10 või 5 mm. Mõõdetakse, mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50cm3 bituumenit. Murdumistäpi määramisel kaetakse painduv plekist plaat bituumeni kihiga ja asetatakse painutusseadme vahele ja need koos külmutusseadmesse. Temperatuuri alandatakse, iga 1kraadi C järel painutatakse plaati. Murdumistäpp on väikseim miinustemperatuur, mille juures bituumeni kiht pragunes. 51
annaabi.ee 
