pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Seda peetakse Eesti üheks suuremaks streigiks. Eesti kõige pikimaks streigiks on 2004. a. septembris toimunud streik, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga. Ka praegu soovivad õpetajad 20% palgatõusu. Streik on ainuke võimalus selleks palka tõstetaks. Miks ei võiks tõusta õpetaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad? Kas siis tõesti on poliitikute amet nii raske, et nemad väärivad rohkem palka, kui õpetajad, kes neid kunagi õpetasid?
seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Sellisel kujul rikub riik jätkuvalt oma kodanike põhiseadusega kehtestatud ja rahvusvaheliste normide kohaseid õigusi. Taasiseseisvunud Eesti kõige suurem, õpetajate 1-päevane streik toimus 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Eesti pikim streik leidis aset 2004. a. septembris, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga. Streik on ainuke võimalus palga tõstmisel. Miks ei võiks tõusta tavalise töötaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad jms? Kas siis õpetajad või bussijuhid ei vääri seda arvestades seda, et neil on palju raskem amet. Poliitikud saavad niigi kõrget palka, aga mitte tavatöötajad.
võttes ise sealjuures liidrirolli; informeerib, jagab ülesandeid, delegeerib, määratleb vastutused ja õigused, kontrollib. Üldise töö korraldamise kõrval pöörab ta vähem tähelepanu meeskonnavaimu loomisele ning grupi emotsionaalsete vajaduste eest 3 hoolitsemisele. Konkreetsed ülesanded, mida juht peab meeskonda juhatades täitma, sõltuvad rühma eesmärgist. Hiljuti lahvatanud vedurimeeste streik oli üheaegselt märk nii heaoluühiskonna jõudmisest Eestisse kui ka tugev märguanne, et järjest enam on Eesti juhtidel vaja peale materiaalsete ressursside, protsesside ja süsteemide tegeleda ka inimeste juhtimisega. Arusaamatusi võib tekkida kõikjal, kus inimesed koos töötavad - millestki ei saada aru, midagi jääb välja ütlemata või öeldakse hoopis välja midagi liigset. Tulemuseks on konflikt - tugeva negatiivse emotsiooniga vastasseis inimeste vahel
annaabi.ee 
