Ettevõte Ricardo arendabki juba taolist TaxiBoti, mis vinnab õhulaeva stardirajani välja. Maandumisrajalt terminali ja sealt stardirajani liikumisel kulutavad lennukid mõttetu koguse kütust, paiskavad atmosfääri süsihappegaasi ning tekitavad põrgumüra. TaxiBot võtab sisselülitamata mootoritega lennukist kinni ning veab selle sinna, kus alles viimasel hetkel jõuallikad üürgama panna tuleb. Siiski pole tegemist autonoomsete vedukitega, vaid lennuki jala külge kinnituva vahendiga, mida piloot saab juhtida ise otse kokpitist ning kasutades tavalisi lennuki juhtimiseks mõeldud seadmeid. TaxiBot liigub kahe 500 hj V8 mootori jõul ning suudab manööverdada ka nii suuri õhulaevu nagu Boeing 747 ja Airbus A340. Kui Ricardo toode laialdasse kasutusse juurdub, pole kahtlust, et lennujaamad ja -kompaniid säästavad miljoneid dollareid, süsihappegaasisaasteühikuid jm. Miinuseks on
kraanaga konteinerid. Treilerid võivad olla samuti erinevate pikkustega ja erinevate otstarvetega (present kattega treilerid, metallist kaubaruumiga treilerid, vedelate lastide jaoks jne. Palju laaditakse ka Ro – Ro laevadele kaupa maffidel. Maffid on 20 – või 40- jalased. Neile võib laadida erinevat kaupa, kaasa arvatud konteinereid. Palju kasutatakse maffisid erineva metalli ja seadmete veoks. Maffid lükatakse laeva spetsiaalsete vedukitega (tugmaster), nende samadega veetakse ka treilereid. Maffide jaoks pannakse sadula külge spetsiaalne nokk. Treilerite rataste taha pannakse spetsiaalsed tõkiskingad (trailer shock). Võivad olla kas kummist, plastmassist või puidust. Ro – Ro laevadel tuleb kauba kinnitust jälgida väga hoolikalt. Treilerite probleemiks on see, et nende sillad on õhkpatjadel ja mõnikord ei tule kogu õhk enne kettide kinnitust välja. Hiljem, kui õhkpadjad aega
toodetavate roomiktraktorite baasil noole, vintsi ja teiste lisaseadmetega varustatud masinad magistraaltorustike (gaasi-, nafta- ja soojustrassid) paigaldamiseks. Pneumoratas kraanad erinevad auto- ja autotüüpi spetssassiil kraanadest oma teenindusvälja ulatuselt -- see on neil 360o, transportkiirustelt (max 25 km/t) ja on varustatud vaid ühe kabiiniga ning neid transporditakse reeglina haakes raskete veoautode või vedukitega Roomikkraanad on varustatud jäiga roomikkäiguosaga, mistõttu puudub vajadus külgtugede kasutamiseks ja nad võivad koos ülestõstetud lastiga ka horisontaalselt liikuda. 76) Millest sõltub kraana tõstevõime? 1. Tõstevõime sõltuvus tõsteraadiusest. Sellised graafikud esinevad konsoolnoolega tornkraanadel, millel tõstekõrgus ei sõltu noole asendist vaid torni kõrgusest. 2.Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest. 3
annaabi.ee 
