mõõtetakisti rõhulanguseks saame: p = p2 p3 = FF/AK = const. (6) Sele 9.16 - Kahe liiteavaga vooluhulka reguleeriva ventiili tingmärk Kuna kolvi liikumisulatus s on < 1mm ja (rõhukompensaator enne mõõtetakistit) vedru mõju on väike, võime jätta vedru jõu muutuse arvestamata, mille tõttu p ja Q suurused on konstantsed. Kuna Kahe liiteavaga vooluhulka reguleeriv vedrul on teatav eelpingestus, saab ventiil (rõhukompensaator peale ventiil toimida alles siis kui rõhkude mõõtetakistit) vahe p1 p3 on suurem kui p = FF /AK. Selel 9.17 on toodud kahe liiteavaga vooluhulka reguleeriv ventiil milles rõhukompensaator paikneb peale mõõtetakistit. Sele 9
13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei ole ei kokkusurutud ega välja venitatud. Pöörlemissageduse muutumisel Pts suureneb, vihid paiskuvad laiali, varras 5 ja hoova 19 parem ots liiguvad üles. Hoova 19 vasak ots on esialgu liikumatu, kuna servomootori kolb 13, hoob 15 ja katarakti kolb 18 on fikseeritud. Hoova 19 parema otsa liikumisel üles hakkab üles liikuma ka juhtsiiber, avanevad kanalid ja surve all olev õli suunatakse servomootori kolvi peale
töödel ehitusel. Kompensaatoriga niveliirid-Laialdaselt kasutusel. Omavad spets seadet mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi, see seade on kompensaator. Eelis eelnevaga, et on kiire ja eiole vaja loodi ajada. Kompensaatoreid jaotatakse: pendel-, vedelik-, optilist tüüpi kompensaatoriteks. Komp.paigutuse järgi: paigutusega objektiivi ja niitristiku vahel ja pikksilma objektiivi sees. Ülesriputuseviisijärgi: niitidel, tasapinnalisel vedrul, torsioonidel, kuullaagritel, magnetitel. Tüübi järgi: õhk ja magnetkompensaatorid. Digitaalnivelliirid (elektronnivelliirid)koos digitaallatiga- on kompensaatori, sisemäluga ja sisearvutiga. Võimaldab automaatset lugemite tegemist koodaltilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saab ta ka kauguse instrumendist latini. Võimalik ka automaatne projektkõrguste märkimine. Täpsus sõltuvalt tüübist 0,3-0,5mm 1km pikkusel käigul. 13
See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised
Pingenäidud peavad vastama tabeliandmetele. Kui esineb hälbeid, muu- detakse ankruvedru pingust. «Boschi» regulaatoris seadis- tatakse I astme tööd kruviga, mis paikneb vedru kesk- kohal, II astme tööd aga vedrul asuva mutriga. Relee-regulaatori PP-121 käivitusrelee kontrollimiseks koostatakse joonisel 117 näidatud skeem. Suurendades reostaadiga sujuvalt pinget, jälgitakse voltmeetri näitu ühendatud generaatoriga. Kontaktide sulgumisel, s. o. het> köntroll-lambi süttimishetkel. Relee rakendumispinge peab
annaabi.ee 
