Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks
Mida kiiremini nad liiguvad ning mida tihedamalt neid on, seda suurem on rõhk. Rõhk näitab kui suur jõud mõjub pinnaühikule. Arvutatakse valemiga: p=F/S kus F= jõud N S=pindala m2 p=rõhk-N/m2 s.o. Pa(paskal). 11.Jõu mõiste. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Mõõdetakse Njuutonites. 1N on jõud, millega Maa tõmbab enda poole keha massiga 100g. Jõu tähiseks on F. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. g=9,8 N/kg s.t. Maa tõmbab enda poole 1kg-se massiga keha jõuga 9,8N.(ligikaudu 10N). 12.Kiiruse mõiste Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure teepikkuse liikuv keha läbib ühes ajaühikus. Mitteühtlast liikumist iseloomustatakse keskimise kiiruse abil. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Arvutatakse valemiga(kiirust): v=s/t s-teepikkus m t- aeg s v-kiirus m/s s=v*t t=s/v 13.Õhu tihedus on 1.3(kg kuubis) 14
Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel
n2 = m vesi abh21000 5 2 0,15 Arvutame: n2 = = = 3,75 . Kuna hobuste arv saab olla täisarv, siis m 400 ümardame allapoole, sest ülespoole ümardades tuleb vajumissügavus suurem kui h2. Vastus: a) Parv vajub 4 cm sügavamale. b) Et parv ei vajuks sügavamale kui 15 cm, võib maksimaalne hobuste arv olla 3. 11. Vedrukaaluga mõõdeti keha massi ning saadi kahes erinevas olukorras tulemused: a) kui keha kaaluti õhus, siis näitas näidik 2,0 kg; b) kui aga keha sukeldati vette, siis saadi tulemuseks 1,5 kg. Miks tulemused erinesid ning milline tulemus on õige ja milline on keha tihedus? kaalu näit õhus N õ = 2 kaalu näit vees N v = 1,5 vee tihedus v = 1000 kg m3 keha tihedus k = ? Lahendus Vedrukaalu näit N sõltub keha kaalust. Kaal on keha poolt riputusvahendile mõjuv jõud. Kui
Miks? Suhrku tõttu on Coca cola tihedam! Üleslükkejõud! Milleks on autos õhkpadi? Kokkupõrkel jätkab juht liikumist, kuni mingi teine jõud teda ei peata. Õhpadi loob jõu üle aja impulsi. Mida rohkem aega jõul on aega mõjuda juhile, et teda aeglustada, seda vähem kahju saab juht. Mida näitavad dünamomeetrid? Jõudude ja kiirendusevahekord? Keha kaalumine on niisiis massi mõõtmise viis gravitatsioonijõu kaudu. Kaalu mõõdetakse dünamomeetriga (vedrukaaluga), massi otseseks mõõtmiseks tuleb keha võrrelda massi etaloniga (nt kangkaalul). Miks polevõimalik ennast juustest tirides maast üles sikutada?Aga kuidas on võimalik kive/raskusi maast üles tõsta? Siin tuleb endale selgeks teha, et jõud on küll võrdsed, kuid nad mõjuvad erinevatele kehadele. Konkreetselt kivi puhul mõjutame me kivi ülespoole suunatud jõuga F1 ja kivi omakorda meid samasuure, kuid allapoole suunatud jõuga F1. Edasi toetume me maapinnale
annaabi.ee 
