Õhkpidurid Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub, kui vedruakudest suruõhk välja lasta. Ning seda juhitakse seisupiduri kraaniga. Toitemagistraal töötab järgmiselt: seisupiduri haru õhupaaki hakatakse täitma kui rõhk üldtoiteharus tõuseb üle 6.3bari. Kui mingil põhjusel üldtoiteharus rõhk ei tõuse niikõrgeks et nelikkaitseklapp avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari.
koosneb kahest magistraalist , ehk toitemagistraalist ja juhtmagistraalist . Toitemagistraal töötab järgmiselt : kui nelikkaitseklapp avaneb pääseb õhk tagapiduriharu paakidesse , jalgpidurikraani ja tagapiduriharu kiirendusklappi. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: piduripedaalile vajutamisel liiguv suruõhk jalgpidurikraanist haagisepidurite juhtklappile sealt edasi koormusregulaatorisse ja sealt edasi omakorda kiirendusklappile. Seisupiduriharu Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhku välja lasta , ning seda juhitakse käsitsi seisupiduri kraaniga.
autojuhi poolt jalgpidurikraaniga. Esipiduriharu koosneb kahest magistraalist: Toitemagistraalist ja juhtmagistraalist. 3. Tagapiduriharu Tagapiduriharu ülesandeks on juhtida tagumiste telgede rataste pidurite tööd. Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpidurikraaniga millega esipiduriharugi. Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist: toitemagistraal ja juhtmagistraal. 4. Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. 5. Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Haagise pidurisüsteemid
rakenduvad samuti. Haagisepidurite juhtklapi (12) kaudu aktiveeritakse ka haagise pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku. Ülejäänud suruõhk lastakse välisõhku jalgpiduri kraani kaudu. Seisupiduriga pidurdamine Seisupiduri kraani käepide pööratakse parkimisasendisse. Vedruakudest lastakse kiirendusklapi (11) kaudu suruõhk välja ja tagasilla pidurimehhanismid rakenduvad vedrude jõu mõjul (vt. vastav peatükk). Haagisepidurite juhtklapp lülitub samuti pidurdusreiimile ja haagis pidurdub oma paagis oleva suruõhu mõjul. Seisupidurit saab kasutada sõidu ajal varupidurina, pöörates sujuvalt kraani käepidet. Veduki (autorongi) pidurdusefektiivsus sõltub proportsionaalselt käepideme pööramise nurgast.
10.2008 Haagisepidurite juhtharu Haagisepidurite juhtharu asub vedukil ja tema ülesandeks on haagisepidurite töö juhtimine. Haagisepidurite tööd on võimalik juhtida jalgpiduri-; seisupiduri- ja haagisepidurikraaniga. Haagisepidurite juhtharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub kui vedruakudest suruõhk välja lasta ning seda juhitakse käsitsi seisupidurikraaniga. Seisupiduriharu koosneb kahest magistraalist: toite- ja juhtmagistraalist. Kaido Voitra Tartu khk Haagise pidurisüsteemid Kasutatakse: ühe- , kahe- ja kolmemagistraaliga piduriajameid. Kaido Voitra Tartu khk 4