Märgamine vedelik märgab tahket keha, kui vedeliku molekuli vahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahkise molekulide vahelised tõmbejõud. Mitte märgamine vedellik ei märga tahket keha, kui vedeliku ja tahkise vahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku vahelised tõmbejõud. Pindpidevuse teguri vähendamine lisandite kasutamine, temp tõstmine. Märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides tõuseb vedlik kõrgemale kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaa, seda kõrgem on vedeliku samba kõrgus, nõgus. Mitte märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides langeb vedlik madalamale, kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaar, seda rohkem vedelik langeb, kumer. Amorfne aine puudub kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäratult, puudub kristallstruktuur, halvem soojus ja el juhtivus, väheselt voolav, isotroopia, pigi. Tahkis
www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 60 km sügavusel. Selle sfääri aine on püsivas püdelas olekus. Seda tõestatakse seismiliste lainete väikese kiiruse ja teoreetiliste arvestustega. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks. maakoor kihid kivimite kivimite liigid maakoore
Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru Õhu absoluutne niiskus veeauru hulk ühes m3 õhus. On võimalik mõõta ka osarõhuauru. 1mmHg = 1Pa
Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur – temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru Õhu absoluutne niiskus – veeauru hulk ühes m 3 õhus. On võimalik mõõta ka osarõhuauru. 1mmHg = 1Pa
Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru Õhu absoluutne niiskus veeauru hulk ühes m 3 õhus. On võimalik mõõta ka osarõhuauru. 1mmHg = 1Pa
mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.. jne). 2. Väidete õigsuse hindamine (lähtuvalt mikroelementidest). 3. Keskkonnakaitsega soetud küsimused ( Põhjenda miks ei tasu korjata seeni ja marju magistraalide äärest ja linnaparkidest- Pb. rikkad). 4. Graafiku lugemine (meeste ja naiste luude kaltsiumi sisalduse hindamine). 5. Vee kohta küsimsed on lähtuvalt biofunktsioonidest (Nimeta kaks põhjust miks imetaja vajab eluks vett? Miks on vajalik amnioni vedlik?). Orgaaniline keemia. Süsivesikud süsivesikud on üldmõiste (vahet pole kas räägitakse mono v polüsahhariididest), rahvusvaheline mõiste, mõite võeti esimesena kasutusele TÜ-s 1844. aastal. Jaotus: monosahhariidid e monoosid (3-7 C aatomit) (üldmõistena trioosid 3C-ga suhkrud), (fotosünteesi algproduktid ja glükolüüsi vaheproduktid), pentoosid (riboos ja desoksüriboos, palju erinevaid pentoose on nt puidu koostises (ksüloos- ksüloosist tehakse ksülitooli)),
annaabi.ee 
