elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka
temperatuuri Tn ja protsessi kestvust, mille kestel jahtumise soojushulk kompenseeritakse kristallvõres aatomite ümbergrupeerumisel vabaneva energiaga – soojusena. Peeneteralisema struktuuri saamine sõltub sellest, kui jääb vähemaks ruumi kristallide kasvamiseks tsentrite ümber. Amorfse struktuuriga metallisulam saadakse sulametalli kiirel jahutamisel. Head elastsed omadused (kõrge restitutsioon). Näide: vedelmetall 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid), tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi), keemiline ühend. Sulam on aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise-või paagutamise teel. 7. Fe-Fe 3C faasidiagramm. Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja omadused. Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: ledeburiit, perliit. Nende olemus ja omadused.
1 Valuvormi koostamisel on tähtis mudeli eemaldamise lihtsus vormist, selleks tuleb arvestada järgmiste punktidega: Vormi ja mudeli lahutuspind Töötlusvaru Valukalded Siseümarused 4 Valukanaleid liigitatakse üleminevalukanali süsteem (harisüsteem) ja aluminevalukanalite süsteem (sifoonsüsteem). Nagu ka nimest väljendub on peamine erinevus kust juhitakse vedelmetall vormi. Üleminevalukanali süsteem - Lihtsaim, kuid põhjustab räbu sattumist valandisse. Valukanalite lahutuspinna süsteem e. külgsüsteem - Toitekanalid on vormilahutuspindades. Eeliseks on vormi lihtsus, kuid suur materjali kulu ja halvad kristaliseerumise tingimused. Valukanalite korrus süsteemi - kasutatakse suure massi ja õhukese seintega valandite jaoks. Puuduseks on suur metalli kulu ja keerukus.
Kolmekontuurilisi skeeme kasutatakse tavaliselt vaid kiiretel neutronitel töötavate reaktorite korral. Soojuskandjana kasutatakse tavaliselt nii esimeses kui ka teises kontuuris vedelat naatriumi. Sellise skeemi kasutamisel on radioaktiivne vaid esimese kontuuri naatrium. Tuumaelektrijaamu jaotatakse veel vastavalt: - reaktori tüübi järgi (aeglased või kiired neutronid) - auruturbiini järgi (küllastunud või ülekuumendatud aur) - soojuskandja järgi (vesi, keev vesi, gaas, vedelmetall) - reaktori konstruktsiooni järgi (kanal või korpus, keev, rõhu all jne) - aeglusti järgi (grafiit, vesi, raskevesi jne). Tuumajaamades võib kasutada auru ülekuumendamiseks ka orgaanilisel kütusel töötavaid katlaid (hübriidjaamad). Tuumajaamade põhiseadmed: reaktor; aurugeneraator; auruturbiin; kondensaator; toitevee kuumutus. Kui vähesed erandid välja arvata, põhinevad maailmas praegu kasutusel olevad
Tuumaelektrijaama kasutegur on seetõttu oluliselt kõrgem. Briiderreaktorid. Kütusena kasutatakse plutooniumi-uraani segu. Kütuse on rikastud üle 20%- seks. Reaktor töötab ilma aeglustita, kiiretel neutronitel. Reaktoris toimub teistes reaktori tüüpides inertse U-238 muundumine uueks tuumakütuseks plutooniumiks. Uut tuumakütust tekib rohkem, kui "põleb" vana. Soojuskandjaks kasutatakse vedelmetalli naatriumi. Seade on kolmekontuuriline: kahes esimeses kontuuris tsirkuleerib vedelmetall, kolmandas aur vesi. Sellised reaktorid on Prantsusmaal ja Jaapanil. Joonis 8.83. PWR tüüpi reaktoriga tuumajaama põhimõtteline skeem Ohud Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Briiderreaktoris tekib teda palju, PWR reaktoris väga vähe. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumareaktoris on suur kogus äärmiselt radioaktiivseid nukliide. Avarii korral võivad nad
annaabi.ee 
