Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on lähedane tahkete ainete kokkusurutavusele. Üheks põhiomaduseks on tema omadus voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma põrkumata läbida oluliselt suuremat vahemaad, kui molekuli enda läbimõõt. 13. Mida nimetatakse vedelkristallideks? Sellised vedelikud, kus korrapära on siiski olulise ulatusega.Need vedelikud meenutavad molekulide paiknemise poolest kristalle. 14. Mida nimetatakse pindpinevuseks? Vedeliku pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seeda püüab ta omandada võimalikult minimaalset pindala. 15. Mida nimetatakse pindpinevusjõuks? Jõudu,mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. 16. Mida nimetatakse märgamiseks ja mittemärgamiseks?
Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju.
Põhiomadus on voolamine – vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri – seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust.
Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust.
Selliseid üleminekuid nimetatakse struktuurilisteks üleminekuteks. Sümmeetria muutus on seotud kõrgema sümmeetriaga oleku (rohkem sümmeetriatelgi ja -parameetreid) üleminekust väiksema sümmeetriaga olekussse. Vedelikus on gravitatsioonitsentrid, mis on üle kogu vedeliku juhuslikult jaotunud ning anisotroopsete molekulide teljed on suunatud juhuslikes suundades. Korrastatumas faasis on kõigi molekulide sümmeetriateljed suunatud ühes suunas: Selliseid vedelaid faase nimetatakse vedelkristallideks (ka mesomorfseteks faasideks). Mehaaniliste omaduste seisukohalt on vedelkristalli korral tegemist vedelikuga. Kuid sümmeetriaomadused on analoogilised kristallide omadustega. Need sümmeetriad muutuvad vedeliku-vedelkristalli faasiülemineku korral. Erandiks selliste üleminekute korral on klaasi- üleminekud. Klaasides puudub kaugkord, mis on omane kristallidele. Klaasid on mittekorrastatud materjalid allpool tasakaalupunkti
annaabi.ee 
