ümbritsetuna seljaajuvedelikuga. Nagu eespool juba osutatud, moodustab vesi meie kehas erinevaid lahuseid. Tabelis 1.4. on toodud vereplasma, interstitsiaalse ja intratsellulaarse vedeliku ligikaudne koostis. Nagu näha, on rakusisese vedeliku ja plasma koostis selgesti erinev. Kõige ilmekamalt tuleb see esile võrreldes Na+, K+, Mg2+, Cl- ja valkude kontsentratsiooni neis. Tabel 1.4. Põhiliste lahustunud ainete kontsentratsioonid (mEq/L) keha erinevates vedelikuruumides (Seeley jt, 1995). IOONID PLASMA INTERSTITSIAALNE INTRATSELLULAARNE VEDELIK VEDELIK* KATIOONID: Na+ 153,2 145,1 12,0 K+ 4,3 4,1 150,0 Ca2+ 3,8 3,4 4,0
Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri on keerukas paljudest komponentidest koosnev vedelik: ~55% mahust vereplasma ja ~45% vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht
mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos - Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on vedel sidekude. On vahendajaks kõikide kudede vahel. Vere ülesanded: A)transpordifunktsioon-kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud aineid kudedesse
Erituselundina eemaldavad neerud kehast vees lahustuvad ainevahetusjäägid, elektrolüüdid ja happed. Uriin läheb neeruvaagnast kusejuha (ureeter) kaudu kusepõide. Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie tühjendamisega viiakse uriin kusiti (ureetra) kaudu kehast välja. Osmootselt aktiivsete osakeste sisaldus keha erinevates vedelikuruumides mõjutab osmootse kontsentratsioonitasakaalu kaudu kehas oleva vee jaotumist nende ruumide vahel. Vee- ja naatriumisisaldus määrab rakuvälise ruumi osmolaarsuse ja mahu, hormoonid mõjutavad eritusfunktsiooni neerude kaudu. Neerude eritusvõimest sõltub ka kaaliumisisaldus organismis ja happe-aluse tasakaal. VÕTMESÕNAD elektrolüüt happe-alustasakaal kusepõis Kusiti neerud vee tasakaal
annaabi.ee 
