viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada. Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus harilikult tingkraadides temperatuuril 50 C ( suure viskoossusega naftasaadustel 80 või 100 C juures ).
Viskoossus on vedeliku sisehõõrde mõõt. Kui laminaarsel voolamisel liiguvad vedeliku kihid üksteise suhtes erineva kiirusega, siis tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Sellisel juhul öeldakse, et tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. C) Vedelikus mõjuvad jõud Vedelikus mõjuvad jõud jagunevad massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad kõigile vedelikuosakestele: raskusjõud, inertsijõud, kesktõmbejõud, kesktõukejõud. Massijõud on võrdeline massiga: �� = � ∙ a Pinnajõud �� mõjuvad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga. Nende jõudude hulka kuuluvad risti pinda mõjuv rõhujõud �� ja piki pinda mõjuv viskoossusest põhjustatud hõõrdejõud ��. D) Hüdrostaatiline rõhk, omadused Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku
o Trajektoor Osakese poolt tema liikumisel läbitud (kujutatud) joon. o Voolujoon joon hetkel t, mille iga punkti puutujaks on kiirusvektor. o Voolutoru e juga voolujoontega piiratud vedelikuosa. o Ideaalne vedelik kokkusurumatu, puudub sisehõõre. · Joa pidevuse teoreem. o u S = const, u-kiirus, S-voolutoru ristlõige. Kitsamas ristlõikes liigub vedelik kiiremini, vedelikuosakestele mõjub tagantpoolt jõud, mis põhjustab kiirenduse. · Bernoulli võrrand, järeldused (hüdrostaatika võrrand, detsibaar , horisontaalne voolamine muutuva ristlõikega torus). o u² + g h + p = const (Bernoulli võrrand). o (Bernoulli võrrand liikumatu vedeliku korral). o 1 detsibaar on okeanoloogias sügavusühiku 1 m analoog. o u² + p = const (horisontaalne voolamine muutuva ristlõikega torus). Kuna
vedelikuosakese välispinda. loomulikult on erinevatel vedelikel erinev pindpinevustegur . Ka sõltub teguri väärtus välistingimustest nagu temperatuur, rõhk, vedelikku ümbritseva gaasi koostis. 2.2. Vedelike dünaamika 2.2.1. Joa pidevuse teoreem: Ideaalne vedelik ei ole kokku surutav. Kitsamas ristlõikes liigub vedelik kiiremini. Joa langemisel mõjub vedelikuosakestele tagantpoolt jõud, mis põhjustab kiirenduse. u*S=const 2.2.2. Bernoulli võrrand: 2.2.3. Torricelli valem: Torricelli seadus määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 2.2.4. Sisehõõre vedelikes: Viskoosse vedeliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb
NB! Need lõpmata väikesed osakesed ei ole molekulid! Molekulid, millel on kindel mass ja mõõtmed ja mis liiguvad kaootiliselt ning väga suurte kiirustega, tulevad mängu gaaside kirjeldamisel. Klassikalise hüdrodünaamika vedelik on pidev, tema osake võib (põhimõtteliselt!) olla kuitahes väike. Mehaanika käsitleb vedelikku pideva keskkonnana. Et leida vedeliku liikumise võrrandit, peame oskama matemaatiliselt kirja panna vedelikuosakestele mõjuvaid jõude. Kuna osakesi mõjutavad kõige sagedamini teised (naaber-)osakesed, on vaja suurust, mis iseloomustaks neid jõudusid. Et me oskame mõõta-arvutada tahketele kehadele mõjuvaid jõude, kasutamegi vedelike uurimisel nende kontakti tahkete kehadega. Kõige tavalisemaks uurimisvahendiks on silindriline anum, milles liigub tihedalt kolb. Kui sellele kolvile mõjuda jõuga, kandub see jõud üle kolvi all anumas olevale vedelikule ning
annaabi.ee 
