Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vedelikuosake" - 5 õppematerjali

LAEVA ABIMEHHANISMID
82
ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

KEERISPUMBAD KEERISPUMBAD Keerispumbad on labapumpade eriliik. Kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriselise liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis . Tööprintsiip erineb tunduvalt tsentrifugaalpumba omast. Tööratta välisserva ümbritseb ühtlase ristlõikega kanal. Selle kanali üks ots on ühendatud imi- , teine survetoruga. Tööratta välisserva moodustab hulk väikesi labasid. Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde , rõhk tõuseb.Tänu sellele ,et vedelikuosake satub mitu korda tööratta labade vahele ja saab niiviisi töörattalt korduvalt energiat , on keerispumba surve sama tööratta

Merendus → Laevandus
38 allalaadimist
Gravitatsiooniseadus ja võnkumine
4
doc

Gravitatsiooniseadus ja võnkumine

taslainet liituvad.   1  a cos t  kx   2  a cos t  kx  ; liites need ning teisendades tulemust saame EK=E – E0.  x  Ideaalse ved. voolamine, pidevuse v.    2a cos 2  cos t Statsionaarsel voolamisel läbib iga vedelikuosake   , kus 2/=k, mis ruumi antud punkti sama kiirusega v. Kui ongi tasalaine võrrand. Punktides, kus voolutoru on peenike ja v= const ja tihedus= const, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel jääb muutumatuks S1v1=S2v2. Sv=const – joa x pidevuse teoreem.

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Kordamisküsimused
16
doc

Kordamisküsimused

korda. I r4 R l / r4 66. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Euleri meetodil vedeliku liikumise kirjeldamine toimub kiirusvektorite välja abil. Iga ruumi punkti jaoks on antud kiirusvektori kui aja funktsioon. Graafiliselt välja saab kujutada selle voolujoontega. Voolujooned on jooned voolavas vedelikus. Selle joone puutuja ühtib vedeliku kiirusega. Voolujoontega piiratud vedelikuosa nim. voolutoruks. Kui kiirus ei muutu ajas nim. voolamist statsionaarseks ­ iga vedelikuosake läbib antud punkti sama kiirusega. Pidevuse teoreem: kokkusurumatu vedeliku korral suurus on Sv = const p1 > p2 Bernoulli võrrand. v2 / 2 + gh + p = const, kusjuures suurus p v2 / 2 on dünaamiline rõhk, p on staatiline rõhk. Järeldus: 1) punktis, kus kiirus on suurem, rõhk on väiksem 67. Millise kiirusega levib pulsilaine? Pulsilaine levimise kiirus on 5-10m/s. Süstoli ajal (0,3s) läbib laine 1,5-3m. See tähendabm et ülerõhu laine saabub

Füüsika → Füüsika
143 allalaadimist
Meteoroloogia ja klimatoloogia
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

kui ümbritsev õhk. Tõusev, küllastunud õhk on igal nivool soojem (kergem) kui ümbritsev õhk. Tinglik labiilsus ­ on olukord, kus seisev õhusammas muutub labiilseks. Konvektiivne labiilsus ­ on olukord, kus õhusammas muudetakse labiilseks tõstmise tulemusel. Orograafiline tõus ­ kui õhumass tõuseb mööda tuulepoolset mäekülge üles. Orograafilised pilved ­ tekivad õhu tõusmisel mööda tuulepoolset mäekülge. Potentsiaalne temperatuur ­ on selline temperatuur, mille vedelikuosake omandab ­ adiabaatilised tõstmisel merepinnale. Üleslükkejõud õhuosakese jaoks ­ kui õhuosakese ja ümbritseva õhu tihedus pole võrdsed, siis hakkab ta tõusma vi laskuma summaarse üleslükkejõu toimel. Õhu tiheduste erinevus on tingitud tavaliselt temperatuuride ja/või niiskuse erinevusest. Tõusev õhuosake paisub, sest kõrgemal on õhurõhk väiksem ning jahtub, sest õhk teeb paisumisel tööd. Laskuv õhuosake surutakse kokku ning seetõttu soojeneb ning muutub väiksemaks

Loodus → Loodus
42 allalaadimist
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

radiaalkanal. 50 Suletud kanaliga keerispumbas antakse kineetiline energia veeosakestele nende keeriselise liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis . Tööprintsiip erineb tunduvalt tsentrifugaalpumba omast . Tööratta välisserva ümbritseb ühtlase ristlõikega kanal. Selle kanali üks ots on ühendatud imi- , teine survetoruga. Tööratta välisserva moodustab hulk väikesi labasid . Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde, rõhk tõuseb. Suur osa vedelikule antud energiast kulub tööratta hüdrauliliste takistuste vedeliku hõõrdejõu ületamiseks. Seepärast on keerispumba kasutegur väiksem kui 50%.

Mehaanika → Abimehanismid
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun