PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte
Sisselaskepool ja survepool Hammasratta pöörlemisel satub vedelik hambavahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse survetorusse. Selleks et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja. Hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspump annab pulseeriva vedelikujoa, vedelik surutakse hambavahede kaudu portsijonite kaupa. Kui pumbast väljuva vedelikujoa rõhk ja vooluhulk on ebastabiilsed. Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid. Hammasrataspumbad sobivad paremini suure viskoossusega vedelike pumpamiseks. Amortisaatorid Amotrisaatorite ja vedrustuse eesmärk, on taga ratta ja tee pidev kontakt. Pirudustee heade amortisaatoritega lüheneb, väidetavalt linna kiirusel 2m. Halbade ja katkiste
Rästikute, gürsa ja lõgismao mürgid lagundavad verd ja kudesid. Maomürgid toimivad eeskätt siis, kui nad on hammustuse kaudu verre sattunud, kuid nad söövitavad ka limanahka tugevasti. Maomürgid on ülitähtsad meditsiinis. Nendest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid. Imetajad ja linnud mürke üldiselt ei tooda. Erandiks on ehk Põhja-Ameerikas tuntud kärplane skunk, kes paiskab keha tagapoolel asuvast näärmest kohutavalt haisva ning võrdlemisi mürgise vedelikujoa mitme meetri kauguselt vaenlasele pihta. See vedelik sisaldab dikrotüülsulfiidi, butüülmerkaptaani ja krotüülmerkaptaani. Narkootikumid ja hallutsinogeenid Need on meelemürgid, kuna mõjutavad just otseselt kõrgemat närvitegevust. Narkootikumide ja hallutsinogeenide vahel ei saa alati selget vahet teha, kuigi esimesed põhjustavad põhiliselt mõnutunnet ja joovastust (eufooriat), teised peale selle veel ümbritseva maailma tajumise moondumist ja hallutsinatsioone
annaabi.ee 
