olla segamatult ning teha 15 min. võimlemisharjutusi o Soovita patsiendile vältida negatiivseid mõtteid, sest nad soodustavad negatiivsete emotsioonide (viha, kurbus, hirm, ärevus) ja häirivate kehaliste reaktsioonide (värisemine, tardumine, pingetunne, südamekloppimine) tekkimist 2. Kõhukinnisus, tingitud vähese füüsilise aktiivsusega, vedelikuvaesest dieedist või ravimite kõrvaltoimena Dieet: Vedelikuhulk peab olema piisav: vähemalt 1,5 liitrit päevas. Iga söögikorra juurde soovitatakse tarvitada 2 tassitäit vedeliku. Lisaks võib juua söögikordade vahel. Igapäevane toit peab sisaldama küllaldaselt kiudaineid ( must teraleib, riis, mais). Päevane toiduratsioon peaks sisaldama teravilja- ja piimatoodete kõrval ka puu- ja juurvilju ning lihatooteid. Puu- ja juurviljades sisalduvad kiudained on vajalikud
•Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) § Mool on ainehulga mõõtühik, milles sisaldub 6,0×1023 (Avogadro arv) samasugust osakest (molekuli, aatomit) Molaarmass µ on 1 mooli aine mass kilogrammides •Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid Termodünaamiline süsteem on soojusnähtuste seisukohast vaadeldav kehade kogum (nt. Gaasihulk, terasvarb, vedelikuhulk jne.), mis koosneb väga suurest arvust osakestest, milles toimub energiavahetus. Tasakaaluolekuks nimetatakse olekut, milles muutumatute välistingimuste korral süsteem võib viibida lõpmatult kaua (süsteemi kõigil parameetritel on kindlad väärtused). Termodünaamilised põhiparameetrid on makroskoopilised suurused (makroparameetrid) • Rõhk p, ruumala V, temperatuur T •Termodünaamiline protsess
täpse asendi määramiseks ruumis. Siseenergia N N A t k T t N R T U = N NA = = 2 2 54.Termodünaamika mõisted: termodünaamiline süsteem, süsteemi olek, olekuparameetrid, olekuvõrrand, termodünaamiline protsess.(I) Termodünaamiline süsteem on soojusnähtuste seisukohast vaadeldav kehade kogum, näiteks kaasihulk, terasvarb, vedelikuhulk jne. Termodün süsteem võib olla ümbritseva keskkonnaga vastasmõjus ja seda kahel võimalikul viisil: a) toimub soojusvahetus soojusjuhtivuse teel b) süsteem teeb tööd Põhimõtteliselt võib kaasneda ka ainevahetus. Suletud süsteemi puhul toimub energiavahetus ümbritseva keskkonnaga, kuid ei toimu ainevahetust. Avatud süsteemi puhul toimub nii aine kui energiavahetus. Tasakaaluolek ehk edaspidi lihtsalt olek. Süsteeb läheb iseenesest tasakaalulisse olekusse, kui
3 - väikese jõudlusega kuni 10 m /h pumbad võivad olla väikese , keskmise ja suure survega kuni 40 Mpa 3 - keskmise jõudlusega kuni 50 m /h võivad olla väikese rõhuga kuni 1Mpa. - eriti suure jõudlusega ( harva esinevad ) kuni 200 m3 /h ja rõhuga kuni 1 Mpa. Kui eeldada ,et hammasrattapumba hambavahed on niisama suured kui hambad , siis hammasrattapaari ühe täispöördega edasi toimetatav vedelikuhulk : V= 2 ( d m b ) . kus d on hammasratta jaotusringjoone läbimõõt ( ühesuuruste rataste korral hammasrattatelgede vahekaugus ) , m - hambumismoodul ( pool hamba kõrgusest ), ja b - hammasratta laius ( kõik mõõdud dm ). Kui pöörlemissagedus on n ( p/min ) , siis pumba tootlikkus on : 2dmbn Q = , kus on kasutegur ehk 60 Q= c n 0 , kus c on pumba geomeetriliste mõõtmete tegur. Viimane valem näitab ,et hammasrataspumba tootlikkus on
40 Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Pidevuse teoreem: mida peenem toru, seda suurem voolamiskiirus. Tõestada pole siin midagi: kuna vedelik torust välja ei pääse ning ka kokku ei anna teda suruda, peab suvalist ristlõiget sama ajavahemiku vältel läbima võrdne vedelikuhulk. Võrdsustades väärtused eri ristlõigetes, saame otsitava valemi. Seega kujutab pidevuse teoreem endast tegelikult aine jäävuse seadust. Bernoulli võrrand: See on energia jäävuse seadus. Vaatame joonisel kujutatud kaldu asetsevat muutuva ristlõikega toru. Valime kaks ristlõiget: ühe kõrgusel ja pindalaga , teise kõrgusel ristlõikega ning arvutame vedeliku voolamisel läbi sellise toru ajavahemikul tehtava töö:
annaabi.ee 
