1:30.16 119 1:14.34 119 49,84 113,2 22,35 113,2 1:23.53 116 1:11.75 120 44,69 111,6 15,94 118,4 1:26.66 119 1:10.97 119,5 53,31 115,7 23,59 116,4 Keskmin e 1:26.78 118 1:12:35 119,5 49,28 113,5 20,63 116 2.1. Kokkuvõte Termopaarid saavutasid kiiremini maksimumpunktid kui vedeliktermomeetrid. Hülsiga termopaar oli aeglasem kui hülsita. Vedeliktermomeetrid saavutasid kõrgemaid temperatuure. Vedeliktermomeetritest saavutas maksimumpunkti kiiremini peenema kapillaariga termomeeter. Kui ventilaator oli välja lülitatud, siis maksimumpunkti saavutamiseni läks peaaegu kuus korda rohkem aega.
............................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid...........................................................................................................4 Farenheiti skaala..................................................................................................................5 Réaumuri skaala ..................................................................................................................6 Celsiuse skaala..............................................................................................................
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C.
2. Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C.
3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. [ 1 ] 1624
termomeetri 1672. aastal. G.D. Fahrenheit, R.A.F de Reaumur ja A. Celsius võtsid vastavalt 1714, 1730 ja 1742 kasutusele erisuguste püsipunktide ja jaotustega temperatuuriskaalad. Esimese meditsiinilise termomeetri leiutas Thomas Allbutt aastal 1867. (Vedeliktermomeeter) 3 Erinevad termomeetrid Tuntuimad termomeetrid on vedeliktermomeetrid (klaastermomeetrid e. kraadiklaasid) ja bimetalltermomeetrid. Need mõlemad termomeetrid põhinevad soojuspaisumisel. Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Mahuti koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Paisuva
mõõteriistu nim. püromeetriteks. Kasutatakse enamasti kõrgetel temperatuuridel (temp). Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks (ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist), manomeetrilisteks termomeetriteks (rõhu sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse kütteväärtuse määramiselt).
mõõteriistu nim. püromeetriteks. Kasutatakse enamasti kõrgetel temperatuuridel (temp). Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks (ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist), manomeetrilisteks termomeetriteks (rõhu sõltuvus temperatuurist), takistustermomeetriteks (elektrilise takistuse sõltuvus temp-st), termoelektrilised termomeetrid (elektrimotoorjõu sõltuvus temp-st) 9. Paisumistermomeetrid. Vedeliktermomeetrid. Manomeetrilised termomeetrid. Dilatomeetrilised termomeetrid. Paisumistermomeeter - ruumpaisumise sõltuvus temperatuurist. Vedelikuga või mehaanilised (haruldased). Vedeliktermomeetrid siseskaalaga või kepptermomeetrid. Tehnilised alati siseskaalaga (täpsemad) nt elektrikontakt-Hg-termomeetrid. Laboratoorsed nt kalorimeetrilised väikeste temp-i muutuste mõõtmiseks (kütuse kütteväärtuse määramiselt).
Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahutamisel soojenes või jahtus keras olev õhk. Selle tulemusena muutus õhu ruumala. Ruumala muutus kutsus esile torus oleva vee taseme muutuse. Galilei termomeetril oli oluline puudus selle näit sõltus peale temperatuuri veel õhurõhust. Esimese vedeliktermomeetri valmistas G. Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Vedeliktermomeetrid koosnevad vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliktermomeetris tehakse soojuspaisumine "märgatavaks" peenikese toru abil. Mahutis oleva vedeliku väga väike ruumala muutus ilmneb torus oleva vedeliku samba kõrguse märgatava muutuse kaudu. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda tundlikum
• Elektrienergia mõõtevahendid (mõõtetrafod) • Pikkuse mõõtevahendid (mõõdulindid, mahutite nivoomõõturid, mõõterattad) • Liiklusteenuse osutamisel ja liiklusjärelevalves kasutatavad mõõtevahendid (taksomeetrid, kiirusmõõturid, autode heitgaaside analüsaatorid, ratta- ja teljekoormuskaalud) • Vedelike tiheduse ja alkoholi kontsentratsiooni määramise mõõtevahendid (tihedusmõõturid, areomeetrid, alkoholomeetrid) • Temperatuuri mõõtevahendid (klaasist vedeliktermomeetrid ja digitaaltermomeetrid Pt-anduriga) • Tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavad mõõtevahendid (vererõhumõõturid, kaalud) mõõteseadus • Seaduse reguleerimisala Käesoleva seadusega sätestatakse: rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused; legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine metroloogiline infrastruktuur;
· Elektrienergia mõõtevahendid (mõõtetrafod) · Pikkuse mõõtevahendid (mõõdulindid, mahutite nivoomõõturid, mõõterattad) · Liiklusteenuse osutamisel ja liiklusjärelevalves kasutatavad mõõtevahendid (taksomeetrid, kiirusmõõturid, autode heitgaaside analüsaatorid, ratta- ja teljekoormuskaalud) · Vedelike tiheduse ja alkoholi kontsentratsiooni määramise mõõtevahendid (tihedusmõõturid, areomeetrid, alkoholomeetrid) · Temperatuuri mõõtevahendid (klaasist vedeliktermomeetrid ja digitaaltermomeetrid Pt-anduriga) · Tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavad mõõtevahendid (vererõhumõõturid, kaalud) Reemo Voltri mõõteseadus · Seaduse reguleerimisala Käesoleva seadusega sätestatakse: rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused; legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine
Joonisel 2.2.19a on mahtuvuslik nivooandur, nivoo muutus põhjustab süsteemi mahtuvuse muutuse, mis fikseeritakse elektrilise mõõtesillaga (vt. joonis 0.4.5, loeng 4). Mehaanilised temperatuuriandurid. Mehaanilised temperatuuriandurid kasutavad vedelike või tahkete kehade soojuspaisumist või siis gaaside või vedelikuaurude rõhu muutust kinnistes süsteemides. Selliste andurite väljundsignaaliks on temperatuuri muutumisele proportsionaalne liikumine või jõud Vedeliktermomeetrid töötavad kesta ja kesta sees oleva vedeliku soojuspaisumiste erinevusel. Klaastermomeeter koosneb balloonist ja selle külge joodetud läbipaistvast ja temperatuurile gradueeritud kapillaartorust. Balloon täidetakse vedelikuga, mille soojuspaisumine on 15 – 30 korda suurem, kui kestal, seetõttu temperatuuri tõus põhjustab vedeliku ruumala suurenemise balloonis ja väljatõrjumise kapillaartorusse. Klaastermomeetri kest ja kapillaartoru valmistatakse klaasist või kvartsist
Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; · Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · Tuumaenergia.
annaabi.ee 
