Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vedelfaasiga" - 7 õppematerjali

Metallurgia e-test
20
doc

Metallurgia e-test

d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. tardfaaspaagutamine d. infiltreerimine sulametalliga Question 28 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised mehaanilised omadused määratakse dünaamilisel koormamisel? Select one: a. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Question 29 Complete Mark 1.00 out of 1.00

Materjaliteadus → Konstruktsioonimaterjalide...
166 allalaadimist
Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia test1 - Metallurgia
18
docx

Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia test1 - Metallurgia

H/D 1 b. H/D > 1 c. H/D 1 d. H/D < 1 Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väävli ja fosfori eraldamine terasest tehakse Vali üks: a. lämmastikuga b. ferrosulamitega c. hapnikuga d. lubjakiviga Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Vali üks: a. tardfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. infiltreerimine sulametalliga d. vedelfaaspaagutamine Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? Vali üks: a. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00

Materjaliteadus → Konstruktsioonimaterjalide...
202 allalaadimist
Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM I osa
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM I osa

Solvendi piik on suhteliselt väike ja ei sega kromatogrammi interpreteerimist. Kasutatakse suurte kontside puhul. Splitless (jagamiseta) - proov aurustub kuumutatud sisestuskambris ja kogu proov viiakse kandegaasi poolt lahutuskolonni; proov viibib aurutis rohkem aega; kromatogrammil ilmub suur solvendi piik. Kasutatakse väga väikeste kontside puhul. 20. Lahutuskolonnid GK-s ja statsionaarsed faasid Täidiskolonn - täidetud adsorbendiga või inertse tahke kandjaga, mis on kaetud vedelfaasiga. Suurem mahutuvus; madal lahutuvus; madalam tundlikkus; pikem analüüsi aeg; preparatiivne rakendus. Kapillaarkolonn - tahke või vedel statsionaarne faas õhukese kihina on kantud kapillaari siseseinale. Väiksem mahutuvus; kõrgem lahutuvus; kõrge tundlikkus; lühem analüüsi aeg; Analüütiline rakendus. Statsionaarses faasis ?? 21. Isotermiline ja gradientkuumutamine GK-s Isotermiline reziim (temp on konstante) - kui T on liiga madal siis piigid elueeruvad koos; kui

Keemia → Instrumentaalanalüüs
105 allalaadimist
Tehnomaterjalid II KT
7
docx

Tehnomaterjalid II KT

beiniit. Martensiit (M) (martensite)- väga kiire jahutamisega on võimalik vältida austeniidilagunemist. Selle tulemusena toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel muutub austeniit C-ga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks. Fe-Fe 3C faasidiagramm Faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefaasilist tasakaalu. 1. Peritektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1495 °C. Ferriit koostisega H (0,1% C) on tasakaalus austeniidiga koostisega J (0,15%C) ja vedelfaasiga koostisega B (0,5% C). Kristalliseerumine algab vedelfaasist -ferriidi eraldumisega. See faas kaob struktuurist temperatuuril 1495 °C peritektmuutuse käigus: F H+L B- A J. Teraste struktuur ja omadused on määratud eelkõige muutusega madalamatel temperatuuridel, seetõttu on peritektmuutus vähemoluline. ( ülemine nurk) 2. Eutektne tasakaal. Toimub temperatuuril 1147 °C. Temperatuuri langedes vedelfaas L

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
139 allalaadimist
Keskkonnakeemia
11
docx

Keskkonnakeemia

H2O(aq) H3O+ (aq) + CH3COO- (aq) (6) ja tasakaalukonstant on: = 3 + 3 - 3 2 Kuna vaatleme lahjasid lahuseid ja vesi lahustina on peaaegu puhas, võime võtta tema aktiivsuseks ühe. Asendades lisaks lahuses olevate osakeste aktiivsused nende molaarsete kontsentratsioonide arvulise väärtustega, saame äädikhappe dissotsiatsioonikonstandi avaldise: = [3 +] [3 -] [3] Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus) Aine aururõhk on tema auru rõhk tasakaaluolekus vedelfaasiga või tahke faasiga. Vedelikku, mille aururõhk on tavatemperaturil kõrge, nimetatakse lenduvaks. Lenduv orgaaniline ühend on EV Tööstusheite seaduse järgi orgaanilie ühend, mille aururõhk temperatuuril 293,15 K on vähemalt 0,01 KPa. Vedelike aururõhk oleneb sellest, kui vabalt saavad molekulid teiste molekulide toimeväljast lahkuda. Kõrgemal temperatuuril on molekulide energia suurem ning seega on ka tõenäosus molekulidevahelisi tõmbejõude ületada suurem

Keemia → Keskkonnakeemia
26 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) - rasksulavaid ühendeid, mis ei moodusta sideainega keemilisi ühendeid ja intermetalliide. Co ja Ni märgavad täielikult WC ja Cr3C2 ( =0°). Kuigi WC lahustub kõigis Fe-grupi metallides, on tema lahustuvus Co - s suurim (4% 1280 oC juures ja <1% toatemperatuuril, mis soodustab vedelfaasiga paagutamist. 1.1. Koostis ja struktuur Kermised on heterogeense struktuuriga komposiitmaterjalid. Nad koosnevad kôva- st ja haprast faasist (karbiidi, karbonitriidi või boriidi kristallid) ja suhteliselt pehmest ja plastilisest sideainest (Fe-grupi metallist), mis ümbritseb kõva faasi teri vôi täidab nendevahelise ruumi. WC-Co kõvasulamid koosnevad WC teradest ja koobalti baasil tardlahusest PLV sisaldab koobaldis lahustunud W ja C aatomeid (joon.1a). TiC-

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. 64. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb. Näiteks külma vee soojenemisel eralduvad anuma seinale õhumullid lahustuvuse vähenemise tõttu. Eksotermiline protsess NB! Termiline saastamine: vee temperatuuri tõus põhjustab lahustunud hapniku vähenemise veekeskkonnas aga elu sõltub sellest. 65. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus). Aine aururõhk on tema auru rõhk tasakaaluolekus vedelfaasiga või tahke faasiga. D: Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. Seadus ei kehti veega reageerivate ainete korral. Henry-Daltoni seadus väidab, et gaasisegu komponendi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline komponendi osarõhuga. Tasakaalu korral on auru faas küllastatud ja vedeliku kohal on küllastunud aururõhk. Temp. tõstmisel küllastunud auru rõhk suureneb

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun