.20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele. Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre valgub kergesti hõõrde sõlmest välja. (Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv); · peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed
Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus. Kontrollitakse, kui palju väheneb määrde mass kuumutamisel. 3.3 Nõuded plastsetele määretele: · ei tohi kergesti vedelduda .(Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), st, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre valgub kergesti hõõrde sõlmest välja. (Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv); · peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed
lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre valgub kergesti hõõrde sõlmest välja.(Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv); · peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed
lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti. Liiga pehme määre valgub kergesti hõõrde sõlmest välja.(Määrde paksuse iseloomustajaks on penetratsiooniarv); · peavad olema nii keemiliselt kui ka kolloidselt stabiilsed
annaabi.ee 
