Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia. Ennetamine Tuleb kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Vältida ülekaalu. Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid. Vältida pikaajalist paigalseismist ja istumist.
Millal tuleks nõu pidada arstiga? • Jalavalud, raskustunne, vaevus, pakitsus, väsimus • Jalalihaste krambid • Nähtavad laienenud veenid • Tursed liigeste piirkonnas • Nahk muutub pruunikaks, sinakaks või sügeleb • Jalahaavandid • Tüsistuste tekkel RAVIVÕIMALUSED Vaevuste leevendamiseks ja haiguse süvenemise vältimiseks saab kasutada lihtsaid vahendeid (vt. Ennetamine). Veenilaienditele võib määrida hepariinisisaldavat verd vedeldavat geeli. Kui sellest ei piisa, veenilaiendid muutuvad suuremaks ja põhjustavad vaevusi, siis kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia (veenikomudesse süstitakse ainet, mis kahjustab veenide sisemist kihti ja põhjustab nende sulgumise). Verd vedeldavad geelid takistavad trombide teket. Kõige efektiivsem on hepariini sisaldav geel
verevool veenis on suur. Kui "sõlm" on väljas, tuleb see kirurgiliselt eemaldada. Sõltuvalt murest võib vaja minna üht-kaht lõiget, ent ka pooleteisetunnine operatsioon pole harukordne. Kui lõikus on meditsiiniliselt vajalik, maksab selle eest haigekassa (v.a skleroteraapia). Ekslik on arvata, et geel ravib veenilaiendeid. Geelides annab efekti kiiresti auruv alkohol, mis jalga jahutab. See, et mõni toode viib oma koostises sisalduvat verd vedeldavat hepariini organismi, on ebatõenäoline. Veeniprobleemide puhul on äärmisel oluline kanda tugisukka. Niimoodi ei kogune veri jalga, sest väljastpoolt mõjuv surve aitab veeniverel ära minna. Tugisuka kandmine on algul ebamugav, pärast aga ei saa ilma selleta enam olla. Ööseks tuleb jalg rindkerest kõrgemale tõsta, päeval samamoodi aeg-ajalt puhata nii paraneb vere äravool jalgadest. Staatilisi asendeid peab veenihädadega inimene vältima
ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia korral, kanapimeduse, astma, pleuriidi, hingamissüsteemi põletike, maksa ja põiehaiguste korral, günekoloogiliste haiguste korral, mis