Vastuvõetud koodi parandamine Viterbi algoritmiga: Leitakse teed igasse sõlmpunkti (igasse sõlmpunkti siseneb kaks teed). Valitakse ,,õige" tee, mis ,,jääb ellu". ,,õige" tee valitakse selline, et tema kaugus vastuvõetud koodijadast oleks väiksem. Nii moodustub igasse sõlmpunkti ,,õiged" teed. Võregraaf koondatakse L sammu järel. 76. Turbokoodide koostamise põhimõtted Loenguslaid 24. Turbokoodid kujutavad endast uuemaid kõrge efektiivsusega veaparanduskoode, mida kasutatakse satelliitsides jt. rakendustes, kus on vaja saavutada maksimaalset informatsiooni ülekannet üle piiratud ribalaiusega sidelingi kõrge mürataseme tingimustes. Kõigist tänapäeval kasutatavatest veaparanduskoodidest jõuavad turbokoodid kõige lähemale nn. Shannoni piirile. Shannoni teoreem ei ütle, kuidas veaparanduskoode konstrueerida, kuid määrab ära nende maksimaalse võimaliku efektiivsuse müra, häirete ja andmelaostuse suhtes.
alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. VastuvõtmseL võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU - protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 1 2. OSI mudel 2 Rakenduskiht (Application l
poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l
osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU – protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP – service access point – rakenduskihi päis. DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 2. OSI mudel 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) – Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine.
RAID2 Teoreetiline võimalus, reaalset ei kasutata. Veakindlust on tõstetud Hamingi koodiga. Ketastele kirjutatakse bittide haaval informatsiooni. Kaks kettapaari, ühele paarile kirjutatakse bittide haaval informatsiooni, teisele kirjutatakse veaparandus koode. Mõlemat paari kasutatakse nii lugemisel kui kirjutamisel, lugemisel kontrollitakse ja parandatakse informatsiooni ning kirjutamisel luuakse ning kirjutatakse veaparanduskoode. RAID3 Kasutatakse väga vähe. See tehnoloogia kasutab paarsusbitti ning võimaldab vigu avastada, mitte neid parandada. Ühes järgus olevaid muutusi avastatakse, mitte aga rohkem. Oletame, et on neli ketast, kolm neist on andmekettad kuhu kirjutatakse paarsusbittidega informatsiooni ning neljas on primaarne ketas kus on info selle kohta kus andmed on. Kui nüüd on vaja andmeid kätte saada siis kõigepealt pöördutakse primaarse, meie puhul
annaabi.ee 
