Kruvisi lahti saada selle tööriistaga on hämmastavalt lihtne. Probleeme ei tegelenud nende asjade osandamisel. Nende asjade lammutamisel eriti palju juurde ei õppinud, tarkuseteri tuli juurde aga järgmises asjas. Autodega suhtlemine arvuti teel, ehk Diagnostikat. Tehti siis autole erinevaid rikkeid, esiteks ei töötanud makk ja signalisatsioon. Panime siis autole kaabli sappa ja uurisime asja lähemalt. Kustutasime veakoode ja asi ei lahenendu. Lõpuks jõutsime kaitsmeteni välja, selgus ,et mitmed kaitsmed olid läbi põlenud. Sai siis neid vahetatud kuni saime tööle autos ekraani aga ,,soundi" terror oli ikka ees, ning heli ei olnud. Siis selgus,et kaitsmeid on veel läbi. Koolis rohkem kaitsmeid ei olnud ja läksime uusi kaitsmeid juurde tooma. Tõime kaitsmed ära kustutasime veel veakoode ning vahetasime paar kaitset ja muusika toimis jälle. Kuid järgmine probleem, et auto ei käivitunud enam
jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikapesa ning määratletud selle asukoht sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. Tulenevalt OBD-2/EOBD rakendamise eesmärgist saab selle süsteemi kaudu üldjuhul vaid mootorit puudutavat diagnostilist informatsiooni. Standardis on kirjeldatud kokku kümme testireziimi ning need võimaldavad lugeda ja kustutada rikkemälu veakoode, lugeda rikkeindikaatori märgutule (MIL) süttimisel salvestatud andmeplokki (Freeze Frame Data), vaadata pardadiagnostikasüsteemi poolt sooritatud kontrolltestide olekut, jälgida parameetrite
· Juhtimisvool EBSi juhtplokist. Väljund · 21 haagise suruõhuga täitmise ühendusotsak (punane); · 22 haagise pidurite juhtimise ühendusotsak (kollane); · Pingesignaal (haagise pidurivooliku rõhk) EBSi juhtplokki. · Kui sõiduk on varustatud kuvariga, saab sinna kuvada piduriseadme rikkeid ja veakoode. Kui kasutatakse märgutulesid, on neil alljärgnev tähendus: · Punane märgutuli viitab piduriseadme tõsisele rikkele, pidurdustõhusus on vähenenud, EBS osaliselt või täiesti töövõimetu. · Kollane märgutuli viitab piduriseadme vähemohtlikule rikkele, pidurdustõhusus pole vähenenud (näiteks ABS ei toimi). · · Sele 22. Märgutuled sõiduki armatuurlaual (allikas: WABCO)
annaabi.ee 
