VBA 3.3 Värvilised lahtrid (0)

Sarnased õppematerjalid

52

docx

Betoonkivi turuuuring

Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI..................................................

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

15

docx

Laboratoor - praktiline töö

õppeaines: ELEKTROTEHNIKA Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis:  Tallinn 2010 SISUJUHT 2 OTEHNIKA PÕHISUURUSTE VAHELISED SEOSED Elektrotehnika põhisuurused: · pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja · voolutugevus juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis · takistus elektriahelale või selle osale rakenda- 3  tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe · võimsus elektriahelas tehtav töö ühes sekundis 4 TAKISTITE VÄRVIKOODID Püsitakistitele on määratud E-sarja standardväärtused: 10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust. Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega. 5 PRAKTILINE TÖÖ 1: ARVUTUSED KAHENDSÜS

Elektrotehnika

41

xlsx

Majandusinfosüsteemide andmetabelid

Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 klient kood aadress kontaktisik tellimuse kuupäev Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 08.06.2010 Lisa2 00215 Err:501 Err:501 29.05.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 09.06.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ 00009 Err:501 Err:501 07.06.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 26.05.2010 Kruvi Kalle AS 00006 Err:501 Err:501 04.06.2010 Minu 1 00123 Err:501 Err:501 23.05.2010 Mutri Maailm AS 00004 Err:501 Err:501 30.05.2010 Poldi Pood OÜ 00009 Err:501 Err:501

Majandusinfosüsteemid

25

ppt

Kuldvillak

SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist?  5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta  ? 8. Mis laul on ja kes laulab  Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA.

Eesti keel

35

doc

Kuidas värvid mõjutavad inimest

TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..............................................................................

Uurimistöö

10

docx

SFM-protokoll Spektrofotomeetria

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel lainepikkustel. Üldise

Instrumentaalanalüüs

20

doc

Värviteraapia

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Värviteraapia Karoliine Lumila G1L juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2010  Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................. 2 Mis on värviteraapia ja värviteraapia Eestis................................................................ 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv ­ punane ............................................................................................................. 6 oranz ......................................................

Bioloogia

1

docx

Impressionism. 19. saj. lõpu skulptuur. Neoimpressionism

1. Claude Moneti maal ,,Impressioon - tõusev päike'', mida eksponeeriti impressionistide esimesel näitusel, andis kunstisuunale nime. Algul kasutati seda pilkavas tähenduses. Tähendab ,,Mulje''. 2. Edouard Manet 3. Sest nende töid ei võetud salongidesse ametlikele kunstinäitustele. 4. Maastik mõjus võõralt, tundus lohakalt maalitud 5. Ei pööratud enam tähelepanu motiivi täpsele väljajoonistamisele, töötati looduses ja kiiresti, haarati juhuslikke lõike ümbritsevast nii, et pildi serv võis poolitada mõne tegelase või eseme. 6. Et saada samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. 7. Tähelepanu on kujutavatel motiividel. Ta maalid on kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelissesõitudest, mis on loodud erilise maheduse ja pehmusega. 8. Edgar Degas 9. 8 erinäitust 10. 11. Tundusid lohakatena, oli harjumatu 12. A

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)

.XLSM Laadi alla originaalfail 1 lk