Vauquelini poolt. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler 1828. Berülliumi leiti esmakordselt mineraalist nimega berüll, mille järgi ta on nime saanud. Universumis leidub berülliumi vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja Nicholas Vauquelin kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu on parimad kellavedrud valmistatud berülliumisulamist. Elemendi, ühendite kasutusalad: · röntgentoru aknad · lennukipidurid · golfikepid · (kella)vedrud · sädemevabad tööriistad · sulamid · raketikütus
...................................................8 2 Sissejuhatus Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, leelismetall. Berüllium on suhteliselt haruldane element Universumis, mis tavaliselt tekib suuremate aatomtuumide osakeste põrkumisel kosmiliste kiirtega. See on kahevalentne element, mis looduslikult esineb ainult koos teiste mineraalide elementidega. Sümbol: Be (beryllium) Berülliumi avastas Nicholas Vauquelin 1797. Aastal Prantsusmaal, Pariisis. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler aastal 1828. Berülliumi nimetus tuleneb mineraalist nimega berüll, kust see element oli esmakordselt leitud. Leidumine looduses Looduses leidub berülliumit vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Leidub ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe. 3 Berülliumi saamine/tootmine
vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks(Ar). Broomi(Br) avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Berülliumi(Be) avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. Düsproosiumi(Dy) avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal. Fermiumi(Fm) avastasid 16 jaanuaril 1953a. ameerika teadlane A. Ghioroso tuumaplahvatuste saadustes. Selle tekkimisel oli uraanituum neelanud 17 neutronit. 100. element nimetati Enrico Fermi auks fermiumiks.
õnneks ei tea ma praegu kroomi kohta midagi rohkemat. Õnneks, sest seda huvitavam mul on koostada seda referaati ja seda rohkem saan ka kroomi kohta teada. Ma tahaks teada saada, millised on kroomi omadused, kus seda kasutatakse, milline on tema roll looduses ja palju muudki. 2 Kroom Kroomi ajalugu Kroomi avastajaks peetakse Pariisi Polütehnilises kooli professorit Louis Nicolas Vauquelin'i(1763- 1829), kes andis kroomile nime ning suutis ka esimesena kroomi selle ühenditest eraldada [2]. Siiski polnud ta päris esimene, kes kroomi ühendid avastas. Nii Johann Gottlob Lehmann(aastal 1761) kui ka Peter Simon Pallas (aastal 1770) leidsid punakas-oranzi mineraali Uurali mäestikest. Lehmann nimetas selle Siberi punaseks tinaks. Vauquelin uuris sama mineraali, kuid teda saatis suurem edu. 1797.a. avastaski ta uue elemendi, millele pani nimeks Kroom.[3] Kroomi nimetus
annaabi.ee 
