pidada loenguid kunstist ja kirjandusest. · Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust · Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus · Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46-aastasena sureb. Luulet iseloomustab · Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus · ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges · vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine · Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija
selle levik aina laieneb. 2) Vähene areng- Põhiprintsiibid, mis Hahnemann kirja pani, et sarnane ravib sarnast ja mida lahjendatum ravim on seda tugevam, on jäänud tänapäevani täpselt samaks. Arenguks võib muidugi pidada seda, et kui Hahnemanni ajal toimus lahjendamine enamasti 30 korda siis tänapäeval toimub lahjendamine kuni 1000 korda. 16 3) Vatuolu loodusseadustega- Arvutame, kui palju molekule on aines peale homöopaatias tavapärast 30 kordset lahustamist. See tähendab, et võetakse 1 osa ainet ja 9 osa vett segatakse omavahel siis võetakse saadud lahusest 1 osa seda ja lahustatakse 9 osas vees ja nii 30 korda. Lahustatavaks aineks võtame elavhõbeda, mida ka homöopaatias kasutatakse. Lahendus : m 1353, 4 g
Kirjaniku silm oli teritunud nägema kodanliku ühiskonna pahede põhjusi ning ta hakkas sellest väljapääsuteid otsima. Novellikogu ,,Vabadus ja vangla" (1932), romaanid ,,Vastsed rajad" (1933) ning ,,Võitluse teel" (1933) tähistavad seda uut etappi Rohu loomingulises arengus. Novellikogu ,,Vabadus ja vangla" (1932) ainestik on osalt pärist kaasvangide vestlusest. Kogu teemaks on kehtivate kodanlike õigusnormide ja inimliku õiglusmõiste vatuolu (,,Eraku elu", ,,Ühe kaasvangi jutustus"). Teravaima ühiskonnakriitikaga esineb Roht aga mainitud romaanides. Esimeses neist (,,Vastsed rajad", 1933) on palju autobiograafilist. Selle mina-peategelaseks on äsja vanglast vabanenud kirjanik. Romaan koosneb koolmest osast (,,Surnuaed", ,,Metsatöölised" ja ,,Sooelanikud"). ,,Surnuaias" kõneldakse peategelase süngetest elamustest vanglast vabanemise järel, ta lootusetust olukorrast leida uuesti koht ,,ausas" ühiskonnas ning tööd kas
- Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus). - Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid vastavalt sesundile: - Ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes). - Paremus (mees naise suhtes). - Võrdsus (vennad omavahel). Sõprusele näib olevat omane täielik üksmeel ja selle poole kõige rohkem püütaksegi. Sõprade vahel ei vajata õigusemõistmist. Õiglasi iseloomustab sõbralikkus. Sarnasuse ja vatuolu vajalikkus. Sõprus avaldub vastastikuses heatahtlikkuses, kui see ei jää varjatuks. Kolm sõpruse tüüpi. Kasu ja naudingu pärast sõlmitud sõprused pole väga püsivad. Täiuslik sõprus on ublide inimeste vahel, kes on loomutäiuselt sarnased, sest headena soovivad nad teineteisele samamoodi head, kuivõrd nad ise head on. Kes soovivad sõprade endi pärast head. Nende sprus püsib niikaua kui nad on head. Sõbrunemissoov ilmub kiiresti, kuid mitte sõprus.