Ülijuhtivus · Gallium - 1.1 K · Aluminum - 1.2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk · Q = I2Rt (Joule`i-Lenzi seadus) Q soojuhulk, I voolutugevus, R takistus, t aeg Elektrimootori puhul: A = Am+ Q A kogutöö Am mehaaniline töö Elektrivoolu võimsus · Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektri vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2
P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W taskulambipirni võimsus on umbes 10 W, sülearvuti võimsus on umbes 20 W, autoraadio võimsus on umbes 10 W, auto klaasipühkija võimsus on umbes 100 W. Töö hulk, mille seade ära teeb, sõltub peale võimsuse ka töötamise ajast. Töö tähiseks on A, ühikuks SI-süsteemis dzaul (J) ehk vattsekund (W s) A = P t =U I t A töö dzaulides (J) P võimsus vattides (W) t aeg sekundites (s) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg
P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W taskulambipirni võimsus on umbes 10 W, sülearvuti võimsus on umbes 20 W, autoraadio võimsus on umbes 10 W, auto klaasipühkija võimsus on umbes 100 W. Töö hulk, mille seade ära teeb, sõltub peale võimsuse ka töötamise ajast. Töö tähiseks on A, ühikuks SI-süsteemis dzaul (J) ehk vattsekund (W s) A = P t =U I t A töö dzaulides (J) P võimsus vattides (W) t aeg sekundites (s) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg
P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W taskulambipirni võimsus on umbes 10 W, sülearvuti võimsus on umbes 20 W, autoraadio võimsus on umbes 10 W, auto klaasipühkija võimsus on umbes 100 W. Töö hulk, mille seade ära teeb, sõltub peale võimsuse ka töötamise ajast. Töö tähiseks on A, ühikuks SI-süsteemis dzaul (J) ehk vattsekund (W s) A = P t =U I t A töö dzaulides (J) P võimsus vattides (W) t aeg sekundites (s) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Valem: A = UIt Elektrivoolu võimsus näitab töö tegemise kiirust ajaühikus. N= A/t 15. Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Elektrienergia SI ühik on dzaul (tähis J) ehk vattsekund (Ws). Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides: 1 kWh = 3,6 × 106 J. 1 Ws = 1 J. 3,61 senti/kWh 5,26 senti/kw 16. Joule'i Lenzi seadus Joule'i Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad
I = sest E = I ( R + R0 ) = U + IR0 = U + U 0 vt. (2-3) 0 (2-8) R + R0 Elektrivoolu töö avaldub: A=U×I×t (2-9) U U U2 I= > A=U× ×t = ×t U=I×R > A=I×R×I×t=I²×R×T R R R Elektrivoolu töö ühikuteks on: -dzaul (J) e. vattsekund(W×s) -vatt-tund 1W×h=3600Ws (=3,6kWs) -kilovatt-tund 1kWh=1000-3600Ws=3,6× 10 6 Ws Soojusenergiaks muundunud tööd kalorites arvutame: Q=0,24× I 2 ×R×t (2-9a) 12016299631367.doc 2/8 © H. Eljas
magnetvälja suunda pooli sees. 3.Vahelduvvoolu võimsuskolmnurk; Võimsustegur Võimsusnurgast nähtub, et cos=P/S. Suurust cos nim. võimsusteguriks, sest ta näitab mitmendiku osa toiteallika näivvõimsusest saab tarviti kasutada aktiivvõimsusena. ÜLESANNE: H=30A/m r=15cm=0,15m I=? I=H*2r=30*2*3,14*0,15=28,26A 14.1 Alalisvoolu töö, kasutegur Pannes suletud vooluringis elektrilaenud liikuma, teeb vooluallikas tööd A=QU; U=IR, I=U/R A= 1*s(vattsekund)=1J(dzaul). Praktikas kasutatakse elektrienergia mõõtmiseks süsteemivälist ühikut kilovatt-tund (k *h) 1k h=3600000 *s Toiteallika kogutöö A1=EJt ning ta kasutegur = A2/A1=UJt/EJt=U/E 2.Elektomagneetiline jõud Vool tekitab juhtme ümber teise magnetvälja, mille suuna määrab kruvijuhis. Juhtmest on vasakul olevad magnetväljad vastassuunalised ja tõmbuvad, paremal poolel olevad samasuunalised ja tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele
P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse kaovõimsuseks ehk lihtsalt kadudeks P. P = P1 P2 Taskutelefoni tarbitav võimsus on 0,2...2 W taskulambipirni võimsus on umbes 10 W, sülearvuti võimsus on umbes 20 W, autoraadio võimsus on umbes 10 W, auto klaasipühkija võimsus on umbes 100 W. Töö hulk, mille seade ära teeb, sõltub peale võimsuse ka töötamise ajast. Töö tähiseks on A, ühikuks SI-süsteemis dzaul (J) ehk vattsekund (W s) A = P t =U I t A töö dzaulides (J) P võimsus vattides (W) t aeg sekundites (s) U pinge voltides (V) I vool amprites (A) 1 dzaul = 1 vatt ·1 sekund = 1 vattsekund. Mehaanikas on 1 dzaul (J) töö, mille sooritab jõud 1 njuuton (N) 1 meetri (m) ulatuses, kui liikumise suund ühtib jõu mõjumise suunaga. Vattsekund on energia mõõtühik. Energia on suurus, millega mõõdetakse seadme võimet teha tööd. Energia = võimsus x aeg
I R Igasuguses mehhanismis muutub elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks: soojuseks, mehaaniliseks energiaks, valguseks. Seadme võimet teha tööd iseloomustab võimsus, mille tähiseks on P ja mõõtühikuks vatt (W). P U I I 2R Kogu töö, mida seade ära teeb sõltub ka ajast. Töö tähiseks on A ning ühikuks džaul (J) ehk vattsekund (Ws). A P t Alalisvoolu kasutatakse erinevate binaarse loogikaga töötavate täiturmehhanismide juhtimiseks, nt elektromagnetventiilid, pidurid, solenoidid, sammmootorid. Juhtpinge on tavaliselt vahemikus 5- 230V. Lisaks nendele töötavad alalisvooluga ka akud. Alalisvool on kasutatav põhiliselt juhtahelates, suuremat tähtsust igapäevaelus omab aga vahelduvvool.
annaabi.ee 
