täheldada südametooni nõrgenemist, mis võib johtuda vatsakeste kontraktsiooni nõrgenemise tõttu. A-V blokaadi II astme korral ei jõua osa kodade impulsse vatsakestele. Haige läbivaatlusel võib leida juhuslikke pulsi või südametoonide pause, kuulda koja tooni ja kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel. Kui kolm või enam kodade ilmpulssi ei jõua vatsakesteni, nimetatakse seisundit A-V blokaadi kaugelearenenud vormiks. A-V blokaadi III astme ehk totaalse A-V blokaadi korral on erutuse ülejuhe kodadelt vatsakestele täiesti katkenud: kojad kontrahheeruvad siinussõlmest tulevatest impulssidest ja vatsakesed vatsakestes asuva keskuse juhtimisel. Totaalse A-V blokaadi puhul esineb tõsine hemodünaamikahäire minutimahu vähenemise tõttu, mis võib väljenduda isegi puhkeolekus
saab. Intervall on mitu segmenti kokku. P-saki intervall – P-saki lõpus Q-saki alguseni. P-sakk näitab erutuse teket ja levikut korrates. PQ segment – aeg P-saki lõpust Q-saki alguseni – selle aja sees erutus levib mööda erutustekke juhtesüsteemis mööda Hissi kimpu ja.. (???) PQ-intervall = P-sakk ja PQ-segement kokku; aeg P- saki algusest Q-saki alguseni; selle aja sees erutuse levik kodadelt vatsakesteni. * QRS-kompleks – Q-saki algusest S-saki lõpuni – tingitud erutuse tekkest ja levikust vatsakestes. ST-segment – aeg S-i lõpust T-saki alguseni. See näitab aega, mis vatsakesed on erutuselt ühtlaselt laetud. Järgneb T-sakk – näitab erutuse kadumist vatsakeste muskulatuurist (wat???) * TP-intervall – sõdame elektriline paus. Sel ajal südames biovoolu pole. T-sakk, TQ-intervall – erutuse ülekandmine ajas. Elektrokardiogramm võimaldab:
13 iseenesest aktsioonipotensiaal. Impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, mis kontraheeruvad kui impulss on leviunud kodade tavalistesse lihaskiududesse.(3) Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus vaid atrioventrikulaarsõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade-vatsakeste vahelise kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Aktsioonipotesiaal hilineb enne vatsakesteni levimist 0,1 sek, mis võimaldab kodadel kontraheeruda enne vatsakesi. Vatsakese vaheseinast levib aktsioonipotensiaal Hisi-kimbust alagava kahe sääre ja Purkinje kiudude kaudu südame tipu suunas, kust suunduvad juhtesüsteemi peened kiud mööda südame välisseina tagasi kodade suunas. Aktsioonipotensiaal levi kiirus tagab vatsakeste seina kokkutõmbe tervenisti peaaegu üheaegselt. (1) Kui sinuatriaalsõlm ei käivita erutusimpulsse, täidab seda ülesannet muu erutusjuhtesüsteemi
fibrillatsioon. Nende elektriliste protsesside toimumisel tekib igas südamerakus muutuva suuruse ja suunaga elektriline vektor, kõigi rakkude summaarse elektrilise vektori aga saab EKG-graafikuna üles joonistada. Puhkeseisundis on südame tavaline pulsisagedus 70–80 lööki minutis. Seda sagedust mõjutab (organismi koormusest olenevalt) vegetatiivne närvisüsteem – parasümpaatilised närvikiud ulatuvad kodadeni, sümpaatilised aga nii kodade kui vatsakesteni. Lastel, imikutel ja vastsündinutel on pulsisagedus kõrgem kui täiskasvanutel. Ektoopne – väljaspool siinussõlme asuv Vektor – suunatud suuruse esitus Südamelöök Südamelöögi tsükli ajalist kulgu märgitakse mõistetega „süstol“ ja „diastol“. Süstol tähendab vatsakeste kokkutõmmet, diastol aga on kahe süstoli vaheline aeg. Kojad tõmbuvad kokku ülalt alla, surudes verd kummastki kojast vastavasse vatsakesse.
annaabi.ee 
