pehmuda ja laguneda, mille tagajärjeks on nägemisvõime kaotus. Inimese päevane vitamiin A tarvidus on 3-5 milligrammi. Kui vitamiin A hulk langeb alla l milligrammi päevas,hakkavad ilmuma vitamiin A puuduse nähud. B vitamiinide rühm. Põhjalikud uurimised on näidanud, et pärmis, rohelistes taimedes ja mujal leiduv vitamiin B polegi ühtlane aine, vaid mitmesuguste vees lahustuvate ainete segu, seega räägitakse vitamiin B rühmast. Kiki neid vitamiine sünteesivad vatsabakterid. Vitamiin B1, antineuriitiline vitamiin, aneuriin, tiamiin. B1 vitamiini sisaldavad palju sealiha, pärm, nisuterad ja riisikliid, loomaliha, läätsed, redised ja piim. Eriti palju sisaldavad B1 vitamiini riisi- ja nisuterade kestad. Kaug-Idas ( Hiina, Jaapan), kus rahvaste põhitoiduks on riis, mis kaotab palju B1 vitamiini terade kestast vabastamisel,on levinud haiguseks beribeeri ehk vitamiin B1-puudushaigus. Tähtsamad
E-vitamiin (tokoferool) on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Talledel, vasikatel, tibudel esinev nn valgelihastõbi on seotud E-vitamiini vaegusega. Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes. Vähe: jõusöötades, loomsetes söötades, lehma täispiimas. B-rühma vitamiinid (üle 20) C-ja P-vitamiin. Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad vatsabakterid, kellele nad on eluliselt vajalikud, mistõttu nende olemasolul täiskasvanud mäletsejaliste söödas ei ole tähtsust. Puudushaigusi võib esineda lindudel ja sigadel, samuti vasikatel, lambatalledel. B-rühma vitamiinidel on tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. 7) Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu
veri. Taimsetes toiduainetes pole!! D-vitamiin – soodustab luukoe protsesse. D-vitamiini vaeguse korral: rahhiit, luude haprus. Leidub rohkesti: kalamaksaõlis, munakollases, ternespiimas, söödapärmis, kuivatatud heinas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin – oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. E-vitamiini vaegusel – valgelihastõbi. Rohkesti taimede rohelistes lehtedes. B-rühma vitamiine (üle 20) sünteesivad vatsabakterid. Tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!! Energia materiaalseks kandjaks on sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)!! Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest, kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub
mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus, vatsabakterid, Helicobacter, mõned suuõõne bakterid). Osa baktereid saab N-allikana kasutada N 2. Mügarbakterid, Azotobacter jt. Mineraalsetest N-allikatest on kõige paremad ammooniumsoolad, sest seal on N oksüdatsiooniaste sama, mis org.molekulides (-3). NH4+ transpordiks kulutavad mikroobid rohkesti energiat. Raku sees moodustub NH3 nitraatide redutseerimisel, õhulämmastiku redutseerimisel ja orgaanilistest ühenditest (nt valkudest) nende hüdrolüüsil.
annaabi.ee 
