Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht
Valge kärbseseen ehk Amanita virosa: Valgel kärbseseenel on jalal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp, jalg on ebemeline, viljakeha üleni muutumatult valge. Levib kuusikutes, okas- ja segametsades, kaunis sageli.Tunnused: Viljakeha valge, siidiläikeline. Kübar teravalt koonusjas-kellukjas, ebemeteta, sügavalt sisserullunud servaga, 6-10 cm. Eoslehekesed vabad. Jalg vatjas-ebemeline, mugulja alusega, avara kotja tupega ja äärmisse tippu kinnituva kiiresti laguneva vatja rõngaga. Ebameeldiva lõhnaga. Valge kärbseseen on Eestis sage seen, kuid massiliselt esineb teda tavaliselt üle mitme aasta. Esinemisaeg: hilissuvi. Kasvukoht: okas- ja segametsades, eriti kuusikutes, ka rabastunud pinnasel. Punane kärbseseen ehk Amanita muscaria: Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka üks levinumaid seeni Eestis. Ta kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes.
Austraalias, kes olid söönud seda (The Fly Angaric menace, 2005). Joonis 2. Valge kärbseseene looduslik leviala (roheline) ja võõrliigina (punane). 1.3.3 Kollane kärbseseen Rohelise kärbseseenega sarnane on kollane kärbseseen (A.citrina (Schaeff.) Pers.), mille kübar (kuni 10 cm) on heledam, enamasti valkjaskollane, kuid mõnikord nõrga roheka varjundiga, tavaliseltebemetest täpiline; jalg rippuva nahkja rõngaga, tupp jala alusel paksu vatja voldina; viljakehad väiksemad;kasvab okas- ja segametsades augustist novembrini, väga sage, kohati massiliselt (Hanso jt. 2000). Austraalias pole. 1.3.4 Pruun kärbseseen Väga sage okasmetsadesaugustist oktoobrini on ka pruun kärbseseen (A. porphyria(Alb. & Schwein.: Fr.) Mlad); see on hallikaspruuni, tavaliselt palja, servas sileda kübaraga, millel on tihti kergelt violetjas toon; rõngas kitsas ja jalale liibunud, mõnikord halvasti märgatav; tupp jala alusel
käigus. Majavamm värske majavammi Põhjustab lehtpuudele pruunikat mädanikku. viljakeha on kaetud veetilgakestega. Eestis sage. Haaval. Tammekakk kübarad Viljakeha on resubinaatne roostepruun, poolringjad või neerukujulised, peaaegu noorelt orantspruun, nahkjas, ebatasase konsoolja ülaküljega. Ülakülg ebatasane pinnaga, ümbritsetud laia värskelt märjana vahel ka vaoline. Seeneliha valkjaskollane, tunduva vatja valge mütseeliga. Tekke suhteliselt õhuke. Poorid piklikud, seejärel tunnuseks on kollakate laikude teke vatja laburüntjad, hõredalt asetunud, suurtel hümenofoori ümbritseva mütseelile. paksude vaheseintega. Enamasti samavärvi Hümenofoori pinnal on torukesed msi ülakülg. Põhjustab tammepuidu kurdudena. Seen on võimeline moodustama pruunmädanikku
annaabi.ee 
