Lääs vajas külmas sõjas kas või lühikest hingetõmbehetke, see tähendas vajadust normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga. Prantsuskeelne nimi detente. NSVL-USA 1969 Nixon presidendiks. Ameerika on huvitatud suhete parandamisest. Washingtoni ja Moskva läbirääkimistel tuli jutuks strateegilise relvastuse piiramine ja omavahelised suhted. 1972 külastas Nixon Moskvat. Kokkulepe ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused"- pidid korrapäraselt kohtuma hakkama. 1973 Breznev vastuvisiidil USAs. Sõlmiti ligi poolsada majandus, kaubandus, teadus, tehnika ja kultuurialast koostöölepingut. 1972 kirjutas Nixon alla kahele võidurelvastumist piiravale dokile. Usa ja NSVL külmutavad viieks aastaks tuumarelva SRP1. SRP2 läbirääkimised algasid kuid Washington ei kirjutanud alla, sest pingelõdvendus oli lõppenud. 1979 Afganistani sõda. Saksa LV-Saksa DV Lääne Saksamaal oli võimul sotsiaaldemokraatlik valitsus mis normaliseeris suhteid Ida-
jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Nad olid saanud mitmeid tagasilööke, maj olukord polnud kõige parem. NSV Liit näis järjest tugevamana. Seega pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. 1966-külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gauelle. Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saanud Richard Nixon hakkas välispoliitikat muutma(muuta see realistlikuks, lõpetada lubaduste inflatsioon). Eelkõige tahtis parandada suhteid NSVL ja HiinaRahvavabariigiga. Seega lahkus USA Vietnamist.
2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev vastuvisiidil Prantsusmaal · Saksa Liitvabariigis olid 1969. aastal võimule tulnud sotsiaaldemokraadid eesotsas Willy Brandtiga. 1970 sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1971 sõlmiti USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel kokkulepe, et Saksa Liitvabariigil on õigus esindada Lääne-Berliini huve rahvusvahelistel
Nii püüdsid Euroopa ja USA võita aega taastumiseks ning NSV Liit nägi selles võimalust riikide killustamiseks. 1966.aastal nägi maailm Prantsusmaa ja NSVL suhete soojenemist, kui tolleaegne Prantsuse president De Gaulle Moskvas visiidil käis. Loodi mitmeid liite ning samal aastal astus Prantsusmaa välja ka NATO juhtimisstruktuurist. 1971. aastal käis Brežnev edukalt vastuvisiidil. Suhted paranesid ka Lääne-Saksamaa ja NSVL vahel, mis kulmineerusid eelpoolmainitud idalepingute ja Ida-Saksamaa tunnustamisega. Sõbralikke liite ja külastusi tehti ka USA ja NSVL vahel, tähtsaimad sõlmitud paktidest olid relvahulgapiiramislepingud. Helsinki lõppakt – o Esialgselt pakutud 1966. aastal välja VLO poolt Euroopa julgeolekuprobleemide arutamiseks,
annaabi.ee 
