oma hobuse sõiduloost veel mitte midagi. Kui ta esimesele reele koorma pääle oli raiunud, läinud ta teist tooma, kuid leidnud, et hobune tagasi kodu poole oli sõitnud. Mees rutanud kohe järele ja mõtelnud teda teel kätte saada, et siis tagasi sõita ja uueste koormat pääle raiuda.Oma suureks imestuseks kuulnud ta teekäijatelt ja vastutulijatelt, et neile üks vanahärra tuhatnelja kihutades vastu sõitnud, nõnda et lumi aga üle ree tuisanud. Teekäijad teadnud seda seletada, et vastutulijal vanahärral suur halli karvadega kasukas seljas olnud ja just niisamasugune must müts pääs nagu kasukas. Ise teinud aga vahetpidamata "Ööh! Ööh!"Mees läinud nüüd jälgi mööda ikka seni kuni kodu. Ta ei tahtnud häämeelega oma hääst hobusest ilma jääda. Aga kui ta kodu jõudnud, mis oli ta leidnud?! – Vana halli härra asemel olnud ree pääl koguni poolsurnud karu, kes pikast sõidust oianud ja ähkinud.
17. Mis on kohtumisnähtavus Vahemaa, mille ulatuses vastastikku lähenevate sõidukite juhid, arvestades teineteist, suudavad peatada oma sõiduki vältimaks kokkupõrget. 18. Mis on möödasõidunähtavus Vahemaa möödasõitu sooritavale juhile ilma, et möödasõidu algushetkel nähtavale ilmunud vastassuunalise sõiduki juht peaks vähendama oma sõiduki kiirust, võimaldamaks vastutulijal möödasõitu lõpetada. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest. 19. Mis on külgnähtavus Sõiduteega külgneva ala laius, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohiks paikneda külgsuunas nähtavust piiravaid ehitisi ega muid takistusi, mis ei võimalda sõidukijuhil teele lähenevat objekti ära tunda ega hinnata selle kiirust. 20. Mis on ristmik Teede lõikumiskoht, kus ühelt lõikuvalt teelt on võimalik siirduda teisele teele. 21
Selle all mõistetakse vahemaad, mille ulatuses vastasikku lähenevate s'idukite juhid, avastades teineteise, suudavad peatada oma sõiduki, vältimaks kokkupõrget. Kohtumisnähtavus võrdub kahekordse peatumisnähtavusega. 102. Mis on möödasõidunähtavus- vahemaa möödasõitu sooritavale juhile ilma, et mõõdasõidu algushetkel nähtavaleilmunud vastassuunalise sõiduki juht peaks vähendama oma sõiduki kiirust, võimaldamaks vastutulijal möödasõitu lõpetada. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest. Orienteeruvalt igal 10 kilomeetri pikkusel lõigul tuleks vähemalt 7 km ulatuses kavandada möödasõitu võimaldav lahendus. 103. Mis on külgnähtavus-selle all mõistetakse sõiduteega külgnevat ala laiust, kus liiklusohutuse seisukohalt ei 7
otsasõitu. 103. Mis on kohtumisnähtavus Vahemaa, mille ulatuses vastastikku lähenevate sõidukite juhid, arvestades teineteist, suudavad peatada oma sõiduki vältimaks kokkupõrget. 104. Mis on möödasõidunähtavus Vahemaa möödasõitu sooritavale juhile ilma, et möödasõidu algushetkel nähtavale ilmunud vastassuunalise sõiduki juht peaks vähendama oma sõiduki kiirust, võimaldamaks vastutulijal möödasõitu lõpetada. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest. 105. Mis on külgnähtavus Sõiduteega külgneva ala laius, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohiks paikneda külgsuunas nähtavust piiravaid ehitisi ega muid takistusi, mis ei võimalda sõidukijuhil teele lähenevat objekti ära tunda ega hinnata selle kiirust. 106. Miks on kumera püstkõveriku raadiused kordades suuremad kui nõgusa põstkõveriku raadiused
antakse talle kahju leevendamiseks (Torp-Kõivupuu 2003: 75). Jaroslavskaja, Vladimirskaja, Kostromskaja, Novgorodskaja ja Penzenskaja kubermangus eksisteeris samuti "esimese armuanni tava". Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus oli vastutulijale tänuks, et ta palvetaks surnu hinge eest. Mõned inimesed selgitasid tava lootusega, et surnut võetakse teise ilma vastu just sama lahkelt nagu tema sugulased võtsid vastu vastutulija. Vastutulijal on samuti oma kasu selles rituaalis: pärast surma abistab just see hing teda esimesena uues ilmas ( 2000: 158). 3.2.2. Üldiselt leinatalitustest surnuaial Kirstu kaas avati ainult haua juures. Hauakaevajad pidid valvama hauda kuradi eest matuserongi saabumiseni. Kirst langetati hauda ning seejärel järgnes preestri osa: kirstu ristikujuline liiva puistamine ja palvete lugemine, mille tava ja kord sõltus sellest, kas tegemist oli luterlike või