loodudki täiuslikuks, sest ilma kompleksideta ei kujunegi isiksus välja. ,,Stepihunt on teos meeleheitest ja üksindusest" Vaidleksin natuke vastu sellele mõttele, sest teos rääkis tegelikult minumeelest isksuse kujunemisest ja inimeseks saamisest. Temale lihtsalt tundus et ta on maha jäetud ja üksik hunt. Kui ta oleks üritanud, siis oleks ta võinud rohkem tugevaid sidemeid luua. Stepihunt tahtis, et teda korjataks üles nagu mingit väikest eksinud last. Ta ootas teistelt vastutulemist, kuid ise ei teinud midagi selleks, et protsessi kiirendada. ,,Inimese eneseks saamine" Teos räägib kuidas üks mees leiab endale elulootuse. Tema isiksus polnud veel omale kinnituskohta leidnud. Tema hing ei tahtnud liituda päris maailmaga. Inimene saab eneseks ainult teiste abiga ja kui igasugune huvi asja vastu puudub, siis juhtubki nii, et muutud kõrvalejäetuks. ,,Lugemiseks ainult hulludele" Ilmselgelt on tegu sellega, et aru saada, peab leiduma hinges mingi kiiks, mis aitab
Esialgu hoidsid punaarmeelased ja eestlased distantsi, kuid rahu ei olnud pikaks ajaks. Pärast Soomega vaherahu sõlmimist ning kui toimus Prantsusmaa purustamine saksa vägede poolt, alustas Nõukogude Liit oma diplomaatia ajamist Eestiga. 16. Juunil 1940 esitas ta Eestile ja Lätile ultimaatumi, süüdistades kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja ,,uute pakti austavate valitsuste" moodustamist. Sellele nõudmisele vastutulemist on K.Pätsile ja J.Laidonerile kui kõrgematele riigitegelastele ette heidetud tagantjärele mitmeid kordi.Ka K.Pätsi kaasaegne J.Tõnisson ütles välja piinliku asjaolu, et Eesti armee ei lasknud ühtegi ,,pauku" isamaa kaitseks. Selle asemel, et kuulutada välja mobilisatsioon, kirjutas J.Laidoner alla nn Narva diktaadile (17.06.1940), millega desarmeeris Eesti sõjaväe ning andis sellega vaba voli Punaarmeele. Mõned päevad hiljem, 21
dusi rahuldab. Kui mõned hulgimüüjad peavad rahuldavaks 95%-list tarnekindlust, siis teised ei pruugi leppida madalama kui 98%-lise tarnekindlusega. Ebapiisav paindlikkus Paindlikkus ei tähenda ilmtingimata vastutulemist kliendi kõikide erisoovide täitmisele. Osa soo- videst võivad olla põhjendatud, osa aga lausa ebamõistlikud. Paindliku tegutsemisega kaasnevad sageli täiendavad kulud, mis peaksid jääma selle poole kanda, kes tavapärasest erinevat tegut- semist soovis. Logistikapartneri pidev vastutulek kliendi erisoovidele ilma täiendavat kompen-
annaabi.ee 
