elaniku kohta kaks marka, sama palju kui laekus lisaks Haridusministeeriumilt. Nii pandi alus kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi. Noores Eesti Vabariigis oli loomeinimestel pea võimatu ainult oma loomingust elatuda. Otsiti võimalust kirjanike ja kunstnike riiklikuks toetamiseks. Üldjuhul nõudsid haritlased endi toetamist, aga ilma vastuteeneta riigile, et ei tekiks kroonukirjandust ja-kunsti. Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti,
omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. KOHALIKUD Müügimaks (kuni 2012) Paadimaks (kuni 2012) Reklaamimaks
Maksuseadus Maksukorralduse seadus Eelarveseadused, millega pannakse paika eelarvete struktuur Riig tulud-kulud avaldavad mõju nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikult tegevusele. Riigieelarve kulude poolel jaotatatakse osad nende majandusliku sisu järgi. Töötasu riigi teenistuses olevatele töölistele ja ametnikele. Riigi maksed (dotatsioonid, subsiidiumid jne) kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele ning välismaale. Need maksed ilma vastuteeneta. Riiklik tarbimine kaupade ja teenuste ost, investeeringute ja kapitali ost. Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad ümberjaotatavad maksed rahalised vahendid tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Pikemalt seletatuna tähendab see seda, et ühel kategoorialt inimestelt (rikkad) võetakse maksude abil tulusid vähemaks ja teistele kategooriatele (vaesed) makstakse see ümberjaotatuna välja mitmesuguste toetuste ja abirahade näol.
annaabi.ee 
