Ei juhtu midagi, kui enam trennis ei taheta käia. Täiskasvanuks saades ei saa sa enam öelda, et ,,ma ei taha seda laenu enam tagasi maksta" või et ,,ma ei taha enam neid lapsi" täiskasvanuna on vastutus suurem ja oma tegusid ei ole nii lihtne tagasi võtta vms. Minu arust see konkreetne vanus annab küll noortele seaduse järgi õiguse teha asju, mida nad siiani teha ei võinud ja kohustuse vastutada oma valikute tagajärgede üle, kuid see ei tähenda, et nad suudaksid alati seda teha. Vastutamiseks on vaja oskust mõelda ja analüüsida oma teguviise ja sellega kaasnevaid ohte. Ausalt elades võime alati oma valikuid muuta, ebaausa elutee valikul võime kaotada täielikult oma vabaduse valikuid teha, järelikult on meil vastutus ka oma vabaduse ees.
näeb, pakub talle huvi, erinevalt sellest, mis on talle lihtsalt peale sunnitud. Kuid siiski ei tohiks selle kasulikkuse jutuga liiale minna, et laps liiga enesekeskseks ei muutuks. Liiale ei tohiks minna ka karistamisvõtetega, mida Rousseau nimetas, kuigi see tegelikult päris karistamine polnud. Lapsi ei tohigi karistada, arvas autor ja mina nõustun. Kuid näited, mida ta välja tõi, oli lapse õpetamine tagajärgede eest vastutamiseks. Tõesti, ei tohiks osra kohe uut samasugust asja, kui ta vana ära lõhkus, et ta mõistaks selle puudumist, kuid see akna näide, mis raamatus oli, oli siiski liiga jõhker. Lapse inimeseks kasvatamise juures on oluline ka töö tegemine. Nõustun siinkohal Rousseau seisukohaga, et lapse juures ei saa eeldada, et teda huvitavad kasvatajaga samad asjad. Olen samal meelel ka lausega, et töötamine on ühiskondliku inimese paratamatu kohustus ning
On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes. Teatud vanuses on mina teatud vanuses kõige olulisem. Moraalne kaalutlus tekib ainult siis kui tema enda isiklik vajadus on vastuolus. Üleminek toimub egoistlikust indiviidist teistele vastutamiseks. Tavapärane tase. Enda soove ja vastutust teiste suhtes vaadeldakse konfliktina mida peaks ja mida ei tohiks teha. Pidev muretsemine teiste pärast, hirm, et talle olulised isikud saavad haiget. Kõrgendatud vajadus heakskiidu järele. Headus ja eneseohverdus on võrdsustatud. Pärast tavapärast tuleb järgmine üleminek teadmisele, et ise olen ka isiksus. Naine saab aru, et hoolimise moraal on see, et endast peab sama palju hoolima kui teisest
Osundatud süsteem kasvas välja selle sajandi viimastel aastakümnetel tegelikult teenistuskoha süsteemist, säilitades tolle põhikriteeriumid ning -mudeli. Erijoon seisneb selles, et kui karjäärisüsteemis ning teenistuskoha süsteemis oli igale teenistuskohale ette kirjutatud jäigad funktsioonid, ülesanded ning pädevus, teenistuja tegevus oli jäigalt reglementeeritud, siis mäned?erisüsteemis lähendatakse riigiteenistuja tegevusvabadus ettevõtluse juhi omale. Vastutamiseks antud tegevusvaldkonda käsitatakse samalaadsena kui tootmist turumajanduse tingimustes. Teenistujale antakse suured vabadused algatusvõimeks oma parimal äranägemisel kõige ratsionaalsemate lahendite kohaldamiseks, otstarbekaima juhtimise lahendusviisi leidmiseks. Ette antakse vaid parameetrid lõpptulemuse osas, milleni ta peab jõudma ning vajalikud minimaalsed ressursid, millest ta peab optimaalse välja pressima. Seejuures stimuleeritakse rafineeritult algatusvõimet, ratsionaalsust,
annaabi.ee 
