· Kõneloome = ütluse loome · Kõneloome eeldab kõnevõimet (kõne FS), kui on probleem fs-is, siis ei saa olla ka normi kõneloomet. · Kõneloome on heuristiline, uudne, avastuslik · Kõneloome realiseerub mitmel tasandil operatsioonide näol (paralleelsed <-> järjestikused opertsioonid) · Igal tasandil valiku- ja planeerimis-kombineerimisoperatsioonid. · NB! alati ei läbita kõiki tasandeid (nt vastusrepliik dialoogis, stereotüüpne ütlus) · Suhtluses põimub kõneloome kõnetajuga. Kõneloome sõltub: Kõneloome sõltub sisust, situatsioonist · kognitiivsest arengust- meeleorganite ja muu sellise arengukvaliteedist muuhulgas · keeleüksuste valdamisest · kõneoperatsioonide tase/automatiseeritud midagi on alati vaja valida (Luria- 2.plokk), samuti valitud asjad omavahel seostada ja järjestada (Luria 3. plokk) ja lisaks veel mitu teist operatsiooni ja taset.
valikust. Alternatiivküsimuse puhul pole isegi vaja valida sõnu. Nt: "Kas tuled kaasa või jääd koju?" — "Jään koju" Minimaalne programmeerimine. Tuleneb dialoogi situatiivsusest ja reaktiivsusest. Kuna situatsioon ise on partneritele teemaks, võib isegi esmane repliik piirduda reemaga. Seega mõtte täielikku hargnemist pole vaja ja pindstruktuuri võib jõuda mõttesüntaks. Nagu juba öeldud, on vastusrepliik samuti elliptiline (väljajätteline), sest niigi teada olevat infot pole vaja korrata. Vastuse programmeerimine sõltub siiski suurel määral initsiatiivse repliigi sõnastusest. Nt: "Kas sa olid kodus või koolis?" "Kus sa olid?" "Räägi, kus sa olid." Toodud näide peaks pedagoogil aitama lahendada ka õppesuhtlemise pseudoprobleemi — kas ja millal nõuda õpilaselt täisvastust. Õige on nõuda sellist vastust, mida initsiatiivne repliik eeldab
Omakorda tähenduse vahendamine väliskõnes. Mõte kui tervik peab jõudma semantika tasandidel ja semantikast lähtuvalt peab otsima keelevahendid. PSL kirjeldab neid oppe, mida inimene kõneldes sooritab: motiiv ja kavatsus pole PSL probleemid otseselt, vaid psühholoogia oma rohkem. Aga vahendid on PSL probleem küll. KÕNELOOME TEOORIA JA MUDELID Kõneloome teooria - kõneloome üldine skeem, msi realiseeritakse paljude mudelite kujul. Spontanne monoloog ("täielik skeem") dialoogi vastusrepliik (redutserunud skeem). Kõneloome mudelite liigid: *Tasandilised : etapid on vastavuses keeletasanditega. Sõnatähendused vormid artikuleemid. *tsüklilised : kõneloome etapid ei ole üheselt seostatud keeletasanditega. Süvastruktuue muuteopid pindstruktuur foneetiline alus. *integreeritud mudelid: loomeprotsesssi tsüklid seostatakse võimalike keeletasanditega. Nt mõtte liigendamise variandid: -mittevebraalne kood -verbaalne kood -segakood
annaabi.ee 
