3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis
Kuna 1849. aasta seadus oli sõna otseses mõttes üleminekuseadus, siis tähendas see seda, et 1856. aasta oleks pidanud seda uuesti arutama. Kuid tekkinud on mitmeid kriisimomente. 1856. aastal, kui taas tuleb kokku Liivimaa Maapäev, et seda muuta, on kaardid ümber mängitud. Fölkersahm oli surnud ja Maapäeval hakkavad domineerima konservatiivid, kes toovad välja raharendile üleminekuga seotud raskused. Rüütelkond mõtles ühte-, keiser teistmoodi. Vaatamata vastuseisudele, kinnitab Aleksander II 1860. aastal (uuesti varasema?) eelnõu. Mõisa- ja talumajanduse kriis oli Eestimaal tunduvalt sugavam kui Liivimaal. Keisrikoda Eestimaa asjade vastu tundis ka palju vähem huvi kui Liivimaa vastu. Eestimaa mõisate osakaal on suurem agraarsektoris kui Liivimaal. Kui talu- ja mõisamaade suhe Liivimaal oli 2:1, siis Eestimaal oli see suhe 1:1. Tulenevalt ajaloolistest põhjustest, Eestimaa rüütelkond tegutses in corpore, mille agraarpoliitika oli konservatiivne. 19
senised 4 suurt valda jagati 11 vallaks. Samaaegselt toimus Petserimaal ka teisi muurangulisi sündmusi - toimus talude kruntimine, samal ajal pandi petserimaalastele perekonnanimed. Järkjärgult valdade arv Eestis muutus, vähenes aga õige väikeses ulatuses. 1921. aastaks oli valdu 387, siis hakkas vähenema. 1924 oli 376 valda, 1939. aastaks oli valdu 248. Väikesed vallad aga elujõuetud. Päevakorrale tõusis vallareform, põrkuti kõikvõimalikele vastuseisudele. Leidis aset hulgalisi piiriõgvendusi, aga see oli kosmeetiline näpiviibutis. 1937. aastal andis toonane riigivanem Päts, milles sätestas, et edaspidi kuulub valdade piiride määramine valitsuse kompetentsi. 1. jaan 1939 toimuski suur vallareform - kõik senised 365 valda likvideeriti ja nende asemel loodi 248 uut valda. Uute valdade loomisel lähtuti sellest, et valla territoorium peaks moodustama ühtse terviku, teiseks tuli
annaabi.ee 
