Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes.[3]. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub. Samuti võib olla, et IIb kiud suurendavad anaeroobset võimekust pärast kõrge intensiivususega vastupidavustreeningut, mis viib neid tasemele, kus nad on võimelised aeroobseks metabolismiks sama tõhusalt kui treenimata lihaste aeglaselt kokkutõmbuvad kiud. Seda oleks võimalik saavutada mitokondrite suuruse ja arvu suurenemisega ning sellega seotud muutustega, mitte muutustega kiu tüübis . KUULITÕUKAJA KORVPALLUR LeBron James: 2x olümpiavõitja, 1 olümpia pronks, maailmameister, NBA meister, 3X NBA väärtuslikeim mängija
Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis. See peaks olema nüüd vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub üks keha kulutab rohkem rasvu, teine on suuremalt jaolt süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida.
- parandab sotsiaalset seisundit Nõrk süda ja verevarustus on sageli esmasteks põhjusteks nõrgale saavutusvõimele ja koormustaluvusele, heaks abimeheks ongi just vastupidavustreening. Kuid teiselt poolt ei tohi see treening ka liialt tugev ja ka igav olla, variante on mitmesuguseid. Mida enam lihaseid tööse on rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini meie tervis tugevneb. Väheliikuva inimese südame vereringetalitlust aktiveerib juba 10 minutit vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks juba 10 15 min järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisetreeninguga alustades piisab 2-st treeningust nädalas, kuid optimaalne on vähemalt 3 korda nädalas minimaalselt 30 minutit. Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid olema just tervisespordiga alustajad ja ülekaalulised, et mitte organismi üle koormata
Treeningu jälgimine näitas, et hästi doseeritud intervalltreeninguga saavutatakse positiivseid tulemusi (Viru 1960: 63). MEETOD II Meetod II koosneb põhiliselt neljast komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Üldine vastuidavuse treening. 3. Erialase vastupidavuse teening. 4. Kiirkooksu treening. Uurimistöödes järeldatakse, et üldse kehalise ettevalmistuse kõrval alustada erialase ettevalmistusega vastupidavustreeningut 16-17 aastastele. Uurimistöö kokkuvõttes soovitati noortele keskmaajooksjatele: 6 1. Mitmekülgset kehalist ettevalmistust. 2. Individuaalsete iseärasuste arvestamist treeningukoormuse määramisel. Jõuti järeldusele, et 16-17 aastastel noortel tuleb peatähelepanu pöörata üldisele kehalisele ettevalmistusele ja kiiruse arendamisele. Uurimistöö teostajate arvates tuleks alustada 16-17
Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga head ning mida on võimalik oma treeningutel rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras
annaabi.ee 
