Kolmandaks, võimlemisele spetsiifiline toime seisneb mehaanilises antisklerootilises efektis. Selle aluseks on lihaste kokkutõmmete vaheldumine venitustega, kõõluste venitamine, suure amplituudiga liigutused liigesliikuvuse piiril, kuid ka kehaasendi muutustest tingitud veresoonte gümnastika. Järelikult, kui harjutuste valik väldib suure amplituudilisi liigutusi, venitusi ja kehaasendi muutusi, siis võib küll saavutada vastupidavustreeningule omase mõju, kuid kaob võimlemisele spetsiifiline toime. Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/atkoviru.htm
Kolmandaks, võimlemisele spetsiifiline toime seisneb mehaanilises antisklerootilises efektis. Selle aluseks on lihaste kokkutõmmete vaheldumine venitustega, kõõluste venitamine, suure amplituudiga liigutused liigesliikuvuse piiril, kuid ka kehaasendi muutustest tingitud "veresoonte gümnastika", millest oli juttu eespool. Järelikult, kui harjutuste valik väldib suureamplituudilisi liigutusi, venitusi ja kehaasendi muutusi, siis võib küll saavutada vastupidavustreeningule omase mõju, kuid kaob võimlemisele spetsiifiline toime. 6. Kasutatud kirjandus: www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/atkoviru.htm 7.
mis teevad südame funktsionaalselt tugevamaks. Südamelihases ilmneb rohkem kapillaarsooni ja südamelihase kiudude ristläbilõike pindala on suurenenud, müokardi kokkutõmbevõime on kõrgenenud. Ka südameõõned on suurenenud. Seoses sellega jääb puhkeseisundis pärast igat süstolit südamesse rohkem jääkverd, kui treenimatuil. Pingutussituatsioonis aga kasutatakse see peaaegu täielikult ära löögimahu suurendamiseks. Adaptatsioon vastupidavustreeningule kindlustab suurema löögimahu 9 mis tahes pingutuse sooritamisel. Suurem on ka maksimaalne löögimaht. Kuna submaksimaalse pingutuse korral on südame löögisagedus treenitud inimestel madalam, siis vajalik vereringe intensiivsus saavutatakse vähemate, kuid tugevamate südame kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame
uuringut, kes valmistusid maailmameistrivõistlusteks. Jälgiti üheksa Taani ja üheksa Norra sõudja ettevalmistust suvel 2,5 kuu jooksul enne maailmameistrivõistluste algust. Taani sõudjad treenisid merepinnal ja nende treeninguplaan oli üles ehitatud peamiselt intervalltreeningule. Norra sõudjad treenisid samuti merepinnal ja nende treeninguplaan oli üles ehitatud peamiselt madala intensiivsusega vastupidavustreeningule. Keskmine treeningumaht oli mõlemas treeningugrupis sarnane, keskmiselt 160 km nädalas. Taani sõudjad vähendasid võistlusnädalatel koormust, Norra sõudjate treeningumaht jäi samaks. 2,5 kuu pärast oli vastupidavustreeningu grupis maksimaalne hapniku tarbimine suurenenud keskmiselt 8,2% ja keskmine võimsus kuueminutilise maksimaalse sõudeergomeetri testi ajal 6,6%. Samas ei täheldatud 2,5 kuu jooksul nende näitajate mingeid muutusi intervalltreeningu rühmas.
annaabi.ee 
