Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel.
vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
· Jookide puhul on see 1000 1200 ml tunnis Intensiivsusel 70% maksimaalsest langus · Mõõdukal koormusel soovitus Iga 15min järgselt ca 250 ml vedelikku Treenitumad higistavad vähem · Vedelikukaotus viib vere viskoossuse tõusule, see omakorda südame löögisageduse kiirenemisele · Vastupidavusaladel oleneb higistamise suurus töövõimest Treenitumad higistavad vähem Joomine intensiivsel vastupidavuskoormusel · Mao tühjenemine on aeglasem Vähem vedelikku imendub ja liigu verre · Seepärast soovitatakse 4 korda 150ml 200 ml tunnis · Kestval koormusel alustada joomisega juba 30.minutil Ennetamaks vedeliku puudust hiljem Intensiivsel koormusel suurem vedelikukaotus KIIRUSJÕU ALAD JA VEDELIK · Heitealad, hüppealad, jooks 100-400m, kümnevõistlus, mäesuusatamine, suusahüpped, tõstmine jm · Ühised reeglid vedeliku tarbimiseks puuduvad
• Mitokondreid vähem ja väiksemate mõõtmetega (skeletilihastes meestel 1,4 x enam) • Maksimaalne hapniku tarbimine madalam – Naistel 1,8 – 2,2 l/min – 32 -40 ml/min/kg – Meestel 3,1 – 3,5 l/min – 40 – 55 ml/min/kg Raku energiadepood aeroobsel tööl: • Glükogeeni depood võrdsed • Naistel rohkem triglütseriide – organism on suuteline neid energeetilise otstarbel efektiivsemalt kasutama (oluline vastupidavuskoormusel) • Naise organism kasutab valke energeetilisel otstarbel oluliselt säästvamalt – vähe testosterooni, mis valgusünteesi soodustab. Aeroobne töö: • Laktaadiarvud sarnased • Hapnikuvõlg sarnane Ainevahetus: • Ainevahetuse põhikäive – Naistel 10% madalam kui meestel – naine kulutab vähem energiat organismi elus hoidmiseks o Suurem nahaalune rasvkude Parem soojusisolatsioon
haigusjärgne taasalustamine. Ületreening ja võistlused. Liiga palju võistlusi, uni on häiritud, halb treeningute planeerimine, kartus võistlustest loobuda, ülemäärane surve( meedia, perekond, sponsorid) Koormus ja immuunsüsteem. Optimaalne vastupidavustreening (tugevdab immuunsüsteemi), kestev, kurnav vastupidavustreening (nõrgestab immuunsüsteemi, vastuvõtlikkus haigustele suureneb), kasutada täiendavalt Zn ja Cu (kestval vastupidavuskoormusel, tugevdavad immuunsust)Meetmed ületreeningu korral. Langeta koormust, tee treeningpause, analüüsi treeningplaani, puhka, lõõgastu, käi looduses, passiivne puhkus vastunäidustatud, vitamiinirikas toit, toidulisandid, taastumisprotseduurid vajalikud. Südame löögisageduse diagnostiline väärtus ületreeningu hindamisel. Hommikune puhkepulsi tõus 4-5 l/min näitab ebapiisavat puhkust, pulsimõõtmine aitab ennetada ületreeningut, soovitav on pidada treeningpäevikut,