Nõukogude liidu vajadusi. Eesti pidi samuti tagama Nõukogude liidule vaba ligipääsu Eesti territooriumile. Julgen öelda , et Eestil polnudki võimalust nendest nõudmistest taganeda , kuna kui nad oleks keeldunud neid täitmast ,oleks Nõukogude liit Eestit rünnanud, aga meil ei olnud vaja alustada sõda niivõrd tugeva vastasega. Samas , kui Eesti olekski loobunud nendest nõudmistest, oleks nooremad sõdurid, kaitsevägi ja Eesti rahvas alustanud ise vastupealtungi. Nad ei tahtnud kaotada Eesti vabadust , mis kord oli ise kätte võidetud. Kuid siiski oldi valmis Eesti eest välja astuma. 3. Eesti liitumine Nõukogude liiduga oli okupatsioon. Eesti ja Nõukogude liit pidid teineteist abistama kuna varem oli sõlmitud Baaside leping , mis neid selleks kohustas. Kahjuks aga NL ei pidanud sellest lepingust kinni ning esitas Eestile ultimaatumi , mille alusel toodigi Eestisse täiendav sõjaväe- , lennuväe, ja mereüksus.
Kuid selle vallutusplaani vastu oli aga USA. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Pearl Harbori mereväebaasi, mis oli Ameerika laevastikule valus löök, mis muutis nad pikaks ajaks võimetuks Jaapani laevastiku vastu, kuigi asuti kiirelt uut leavastikku looma. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toiunud Midway lahing oli neile hävituslik. 1942 ja 1943 aastad olid sõjas murrangulised. 1942 alustasid Briti väed vastupealtungi Egiptuses, ning ameeriklaste abiga sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas alistuma. Mis andis neile märku, et liitlasväed on lõpuks tugevale vasturünnakule asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa. See muutis Saksamaa nõrgaks uutele rünnakutele idast, mistõttu tuli ruttu vastupealetungi alustada.
Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõjategevus 22. juunil 1941 ületasid saksa väed NSVL piiri. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi Väegrupp Mitte pidi sisse piirama ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale Väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimest- Saksa piiras kuid ei suutnud linna vallutada. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealtungi. Ilmastikuolud oli rasked- külm. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli aga läbi kukkunud. Jaapani sõttasattumine 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. 1944. Aasta sündmused
annaabi.ee 
