Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu. Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lid vaenlased 24. augustiks oma piiridest vlja ja vallutasid seejrel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari ved kaheteistkmne pevaga oma riigi territooriumilt vlja. Serbia vastu sooritatud karistusaktsioon ei toonud 1914. aastal Austria-Ungarile mingit edu ning nende ved kaotasid surnutena le 40 tuhande mehe.[2] Kui Trgi astus stta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. 23. augustil kuulutas Saksamaale sja Jaapan ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan
BAROKK ITAALIAS Itaalias hakkasid renessansiaja humanistlikud traditsioonid taanduma juba 16. saj. II poolel. Lootes kindlustada oma positsiooni killustatud Itaalias, kehtestas tugevnenud aadelkond õukonnas range etiketi, loobudes isiksuse vabast ja harmoonilisest arengust. Katoliku kiriku poolt algatatud vastureformatsioon agaviis tasakaalust välja kogu ajastu hingelaadi. Kartes kaotada prioriteeti, kasutas katoliku kirik oma vastupealetungis reformatsioonile ära kõikvõimalikud vahendid, nende hulgas ka arhitektuuri ja kujutava kunsti. Eesmärgiks sai inimeste maksimaalne lähendamine Jumalale, nende terviklik ja lõplik andumine religioonile. Vastureformatsiooni ideede jõuliseks kandjaks kujunes 1534. a. asutatud Jesuiitide ordu, kes taotles katoliku usu ja kiriku võimsuse kindlustamist. Jesuiidid leidsid, et renessanskirikud ei rahulda enam uue aja kasvavaid nõudeid avarate ja suurejooneliste ruumide järele, milles
14 EESTI SÕJAAJALUGU nile, Johan Pitka loodud soomusron- gidele ja tema initsiatiivil Briti abiga moodustatud mereväele õnnestus juba jaanuaris 1919 vabastada Narva, Tartu ja Valga ning saavutada kontroll peaaegu kogu Eesti territooriumi üle. Valga vabastamise ajal peeti verine la- hing Paju mõisa all, kus sai surmavalt haavata leitnant Julius Kuperjanov. Vähe tähtis ei olnud vastupealetungis ka Soome vabatahtlike osa. Nii vas- tupealetungi kui ka kogu sõda juhtis võiduka lõpuni ülemjuhatajaks mää- ratud kindral Johan Laidoner, Viru Julius Kuperjanov (18961919), Eesti ohvitser, leitnant; omanimelise parti- rinnet kindral Aleksander Tõnisson, sanipataljoni rühmajuht Vabadussõ- 2. diviisi lõunas kolonel Viktor Pus- jas; suri Paju lahingus saadud haava kar, soomusronge kaptenid Anton
annaabi.ee 
