Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese. Vastupanutegevus ENSV-s Relvastatud vastupanu Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad nii enda varjamise kui partisanisõja vormis alates okupatsiooni esimestest nädalatest. Relvastatud võitlus muutus laialdaseks 1941. aasta esimesel poolel (Suvesõda), mil metsavendade arv jõudis 10 000 lähedale. Metsavennad tegid koostööd nii eestlastest koosnenud Soome luuregrupiga "Erna" kui lähenevate Saksa vägedega.
piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus[14]. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese [15]. Ellujäänud küüditatutel avanes võimalus naasta pärast Stalini surma 1953. aastal. Vastupanutegevus Eesti NSVs Eesti NSV ja mittetunnustamispoliitika [muuda] De jure ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast. Enamik maailma demokraatlikke riike pidas Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist ebaseaduslikuks ega tunnustanud ametlikult Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV olemasolu (Balti küsimus). Sellest lähtus mittetunnustamispoliitika, mida järgides USA, Suurbritannia, Vatikan jpt riigid säilitasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga neis riikides
ENSV Ministrite Nõukogu+ministeeriumid+aparaat Maakondade/rajoonide täitevkomiteed Vallatäitevkomiteed Kõla TSN täitevkomitee ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium Kohalikud nõukogud ÜKP Keskkomitee Eesti Büroo- satalin, Perov, Jefremov 13.4 Majandussüsteemi üldiseloomustus · Põllumajandusnormid · Maareform- varade esimene ümberjaotamine · Kollektiviseerimine 13.5 Vastupanu · Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. · Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ning võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda. · Vastupanuliste hulk suurenes, kui punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse.
Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse Vastupanu ja repressioonid Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. 1944-1953 aastal oli vastupanu peamiseks vormiks relva võitlus e. metsavendlus. Samas loodeti abi lääneriikidelt, et nad aitaks Eestil iseseisvust taastada. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Metsavennad
annaabi.ee 
