9 Kokkuvõte 1918-1920 leidis aset meie rahva jaoks üks väga tähtis sündmus meie rahva ja riigi Vabadussõda. Tänu sellele sõjale eksisteerib ka arvatavasti praegu meie riik, olgugi et vahel olime võõrvõimu all. Kuid Vabadussõda poleks suudetud võita, kui meil ei oleks olnud nii tublisid ja vappraid koolipoisse, kes jätsid kooli, et oma isamaa eesti elu anda. Meie noorukid olid tol hetkel eeskujuks ka vanemale generatsioonile, kes alguses ei uskunud meie rahvasse ja vastupanusse. Väga suure panuse sõja puhkedes andsid vastupanu loomisel gümnasistid ja üliõpilased, liitudes Eesti riigi kaitseks moodustatud vägedega. Klassiruumides olid õpilased juba ammu arutanud poliitilisi tagamaid ja võimalusi eesti iseseisvuse kehtestamiseks. Unistades Eesti riigist võitlesid noored sõdurid ennastsalgavalt vapralt. Kõige rohkem hämmastasidki vaenlasi meie koolipoisid: kust võeti need võitlejahingega noormehed? Vaenlase sõjaväejuhid, eriti Landeswehri omad on andnud
strateegia oleks nendest töötajatest vabanemine eeldusel, et nad ei ole võimelised oma suhtumist muutma. Teine võimalus on lasta neil töökohal jätkata, kuid arvestada tuleb, et neil on teine arvamus kui juhtkonnal (Bringselius, 2014). Kokkuvõtvalt võib öelda, soovitatud raamistik näitab kuidas juhtimishoiakud töötajate vastuväidete suhtes võivad erineda ja kuidas need võivad mõjutada juhtimisstrateegiaid (Bringselius, 2014). Viimase kahekümne aasta jooksul on töötajate vastupanusse hakatud suhtuma kui loomulikku ja kasulikku ning uuringud on soovitanud hõlmata töötajad otsuste tegemisse (Grimsson, 2012). Vastav kirjandus tõstab esile juhtkonna ja töötajate vahelised head suhted ning töötajate kaasamise muutuste otsustusprotsessi (Bringselius, 2014). Muudatuste juhtimine 9 Muudatuste juhtimise mõju tööga rahulolule
kuidas mõlemalt poolelt vaadatuna oleks mõistlik suur vastasseis lõpetada. Kohalik kaader pidi ka etteotsa saama, Leedu puhul 1953 siseminister, kelle Beria oli välja valinud, kutsuti Beria juurde järelekatsumisele ja ei pääsenud ebameeldivast ametist isegi tänu sellele, et vend oli Ameerikas. Kuna vene keele oskus oli kehv, oli Beria soovitanud, et tuleb saata leedu keeles Moskvasse. Olulised olid vastupanusse suhtumine, kohalik kaader ja kohaliku keele juurutamine asjaajamiskeelena. 50Ndate alguseks partei KK tasandil oli asjaajamine sisuliselt venekeelne. Kui olid liiduvabariigi pleenumid, oli enamik sõnavõtte juba venekeelsed. Sageli kõne venekeelne stenogrammis, aga all märge, et esineti eesti keeles. Uue kursi järgi tuli alates kõige madalamast võimutasandist kuni tipuni muuta põhiliseks asjaajamiskeeleks kohalik keel
annaabi.ee 
