osatähtsus 1980. aastate lõpul. (Est 63%). Uue venestamiskampaania algas aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääneriikide MRP salaprotokollide tühistamist.1980- aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu. Suur hulk noori arreteeriti. Nõukogude võimus vastasid vastupanuliikumistele tugevnemisele arreteerimistega ning läbiotsimistega. Vangistati enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi ning nad mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangisustesse
Ida-Eur riikidel polnud teiste lääneriikide toetust ning NL tegutsemisvabadus oli suurem. Paljud riigid (sh Baltikum ja Ukraina) lootsid Sks armeega ühinedes hiljem saavutada iseseisvuse, kuid seda ei tehtud neile võimalikuks. · Ulatuslikem oli Saksa okupatsiooni vastane vastupanuliikumine Prantsusmaal (la Résistance), Itaalias, Jugoslaavias ja Kreekas. Lisaks läänemeelsetele vastupanuliikumistele tekkisid mitmes riigis ka kommunistide üksused (nt Tito Jugoslaavias). Saksamaa vastupanuliikumised avastati kiiresti ja hävitati; kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 1944 krahv Stauffenberg üritas Hitlerit tappa (pomm), kuid see ebaõnnestus, vandenõu paljastati ning korraldati puhastus, milles tapeti paljud Sks kõrgemad sõjaväelased (ka Rommel). · Eriti tugevad relvajõud olid Prantsusmaa (Forces Françaises de l'Intérieur), Itaalia,
Kuna sel ajal oli partei peasekretäriks Leonid Breznev, nimetataksegi seda seisukohta Breznevi doktriiniks. Rahvusvahelised suhted 80-ndatel. Perestroika. NSVL USA suhted olid juba Hrustsovi ajal soojenenud. 1985 aastal võimule saanud Mihhail Gorbatsov parandas olukorda veelgi. Tema oli veendunud, et NSVL tuleb koos hoida, ent see vajab "demokratiseerimist", ümberkorraldusi, käsumajanduse päästmist. Reagan aga nägi, et taktika annab tulemusi, Lääs suurendas toetust vastupanuliikumistele Kesk- ja Ida-Euroopas ning survestas NSVLi. Perestroikaga käis kaasas ka glasnost ehk avalikustamine, mis pidi panema Kremli tahtma tõtt kuulda ja kõnelda. Tsensuuri lõdvendati, massiteabevahendite roll suurenes. 1988a. juunis surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsuse kehtestamist. Ometigi keelatud olid poliitilised erakonnad ning kolmandiku kongressi esindajatest määras ikkagi NLKP. Nõukogude Liidu lagunemine