järel. Anna satub pantvangi kommunistide liidri kätte, kellega teda seob ühine minevik, ning Tanel peab võitlema nii vabariigi kui oma naise päästmise nimel. Üksteise järel satuvad rünnaku alla nii Riigikogu hoone Toompeal, Tondil asuv sõjakool, riigivanema maja, Kaitseministeerium kui muud strateegilise tähtsusega objektid. Rünnakust pole kedagi ette hoiatatud; see tabab une pealt. Vaevu suudetakse vastupanu osutada, kuid peagi hakkavad kaoses pead tõstma omaalgatuslikud vastupanugrupid. Kõrtsist pidutsemast tulnud Põdderist saab üks peamisi vastupanu organiseerijaid. Sündmuste käigus hukkub nii sõdureid, mässajaid kui ka süütuid tsiviilisikuid, kuid nii mõnigi neist aitab Tanelit tema eesmärgile lähemale. Lõpuks, kui mäss on juba pea kogu linnas maha surutud, selgub, et Eesti Vabariigi saatus sõltub hoopis ühestainsast telegrammist, milles kommunistid plaanivad saata abipalve Venemaale-- piiri taha, kus on ootel mitutuhat sõdurit. Otsustavaks saab see, kas
2. Soome väljus sõjast. 3. Punaarmee suurrünnakud sakslastele Valgevenes. Juulis sisenesid venelased võidukalt Narva. Järgnes 2 nädalat ägedat lahingutegevust Sinimägedes (nn Tannenbergi liin). 10 augustiks olid venelased vaatamata ülekaalule sunnitud pealetungi eduta lõpetama. Augusti lõpul hõivas Punaarmee Tartu ja septembris Tallinna. Järgnes kogu mandri Eesti okupeerimine, sakslased lahkusid vastupanuta. Eestlastel puudus jõud ja ühtne juhtimine, kuid väikesed vastupanugrupid aeglustasid Punaarmee edasitungi. See andis paljudele eestlastele põgendeda üle mere läände. ( 80 000). Viimaseks vallutama punktiks oli Sõrmve poolsaar, mille venelased hõivasid 24 novembril. Suhtumised: 1. Kuigi rahvuslikele ringkondadele oli selge, et sakslased ei soovi Eesti iseisvust taastada, ei hakatud neile vastu. Suurimaks ohuks peeti siiski Nõukogude okupatsiooni. 2
Sovetiseerimine Sovetiseerimine tähendab riigi, ühiskonna, majanduse, kultuuri ja igapäevaelu ümberkorraldamist nõukogude mudeli järgi. Just viimane on aga raske kaduma, kuna nõukogudelik mentaliteet juurdus sügavale riigi ning ühiskonna struktuuridesse. Sovetiseerimine tähendabki siis riigi kõikide institutsioonide ümberkorraldamist vastavalt NSVL-i mudelile. Nt. Satelliitriikide sovetiseerimise kuus faasi nägid välja järgmised: 1) Kommunistlik vähemus koondab rahvuslikud vastupanugrupid nn patriootlikeks rindeks, keda toetab pärast maa okupeerimist Punaarmee. 2) Ametisse määratakse nn ajutine valitsus; Moskvas väljaõppe saanud eksiilkommunistid saavad võtmepositsioonid riigis ja komparteis. 3) Pärast suhteliselt vabu valimisi moodustatakse kodanlike parteide juhitud koalitsioonivalitsus: kompartei tagab endale siseministri koha ning käsutab seega politseid; ülesehitustöö algus: populaarsed maareformid, tööstuse riigistamine.
annaabi.ee 
