Madam Bovary Flaubert Tegelased: Charles Bovary vanahärra Bovary vanaproua Bovary Emma Bovary Homais Leon Berthe Lhereux Bournisein Rodolphe Sisu ümberjutustus Charles Bovary sündis üsnagi vastuolulisse perre, kus isal ja emal olid väga erinevad ettekujutused lapse kasvatamisest. Isa oli laaberaja ja elu raiskaja, kes elas põhiliselt oma naise kulul. Proua Bovary oli aga armastav abikaasa, kuni ta oma mehes pettus ja endasse sulgus. Ta keskendus edaspidi vaid poja õnnele ja üritas talle võimaldada parimat tulevikku. Kooli pandi Charles viivitusega, kuid tänu oma visadusele sai ta hakkama. Hiljem pandi ta meditsiini õppima, milles
Iga aasta külastavad need hõimud Mekat, et näha Kaabat. Niisugust palverännakut nimetati hadziks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt individualistlikuma suunas tekitas paljudel keerulisi küsimusi ümbritseva maailma suhtes. Need ei olnud niivõrd küsimused raha ja võim, kuivõrd maailma tähenduse ja indiviidi saatuse kohta. Traditsiooniline mõtteviis ei võimaldanud neile küsimustele vastuseid leida. See oli paljudele vaimse ebakindluse ajajärk. Lohutuseks pöördusid paljud kristlusse või judaismi, mis oli levinud Araabia poolsaarele.(M. S. London ,,Islam'' 2001)
Iga aasta külastavad need hõimud Mekat, et näha Kaabat. Niisugust palverännakut nimetati hadziks ning selle osaks oli rituaalne käik ümber pühamu.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Meka oli seega mitte üksnes kaubandus-, vaid ka usukeskus. Palverändurid tulid Kaabasse palvetama, ja kuna see oli pelgupaik, kus igasugune vägivald keelatud, jäid paljud siia ka kauplema. Kõige suuremat kasu said sellest Meka kaupmeeste perekonnad.(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sümdis vastuolulisse maailma. Toimunud nihe tavapäraselt elulaadilt individualistlikuma suunas tekitas paljudel keerulisi küsimusi ümbritseva maailma suhtes. Need ei olnud niivõrd küsimused raha ja võim, kuivõrd maailma tähenduse ja indiviidi saatuse kohta. Traditsiooniline mõtteviis ei võimaldanud neile küsimustele vastuseid leida. See oli paljudele vaimse ebakindluse ajajärk. Lohutuseks pöördusid paljud kristlusse või judaismi, mis oli levinud Araabia poolsaarele.(M. S. London ,,Islam'' 2001)