Petsorin läks akna juurde, rebis selle lahti ja vangistas kasaka. Kindlusesse tagasi jõudnud jutustas ta sellest kõigest Maksim Maksimõtsile. Fatalist- saatuse paratamatuse uskuja. 8. Arutle, miks Petsorin on nn liigne inimene. 10e 9. ,,Meie aja kangelases" vahelduvad jutustajad, kelle silmade läbi Petsorinit nähakse. Kes need on? Kes neist iseloomustab Petsorinit kõige kujukamalt, kõige vastuolulisemalt? Põhjenda! Jutustajateks olid mina-tegelane ja Maksimõtsil. Peamiselt on jutustused Maksimi jutu põhised, mida ta mina tegelasele jutustab. 10. Petsorinit peategelasena kohtame mitmesugustes olukordades. Mida märkasid tema arengus? Ta hakkas ajapikku nagu teistest inimestest hoolima või vähemalt nende peale mõtlema ja kaasa tundma. Kuigi jah paraku mitte naiste suhtes. 11. Mis kirjandusvoolu teos esindab? Nimeta tunnused, lisa näited.
Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. 45 · Armastuse helgemat pool tõusis ka esile Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemalt, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,Pidu katku ajal" ja carpe diem! (Püüa päeva, kasuta hetke). Soovnautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal.
Eelkäijateks said nooreestlase Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõige Marie Underi luule. Nagu noor Suits, nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. · Armastuse helgemat pool tõusis ka esile Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemalt, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,Pidu katku ajal" ja carpe diem! (Püüa päeva, kasuta hetke). Soovnautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondalike vapustuste taustal.
annaabi.ee 
