vedrude. Õhupilus olevaid raamikülgi, millele mõju pöördemomenti tekitavad jõud nimetatakse aktiivkülgedeks. Ühele aktiivküljele mõjuv jõud F= B*l*w*I B - magneetiline induktsioon õhupilus T (Tesla) l - aktiivkülje pikkus (m) w keerdmähise keerdude arv I vool T=2F*(b/2) = F*b = B*l*w*I*b = B*S*w*I S=l*b raami pindala T - Raamile mõjuv pöördemoment (N*m) b/2 õlg Liikuva osa pöörlemisel vedrud deformeeruvad ja tekkib vastumoment Tv=D* D vedrude erivastumoment konstantne suurus (N*m), tema väärtus on määratud spiraalvedrude ehitusega samuti ka materjaliga, millest nad on valmistatud Tv vastumoment (N*m) - raami pöördenurk (hälve) Osuti peatub asendis, mille puhul on täidetud tasakaalu tingimus T=TV ; B*S*w*I = D* =(B*S*w/D)*I =Si*I hälve on võrdeline vooluga! Si - mõõteriista tundlikus, voolujärgi
(ploki) koormusest. Esimesse gruppi kuuluvad kõik omatarbeseadmed mis on seotud ühe põhiagregaadiga (katel, turbiin, soojusvõrk jne). Teise gruppi kuuluvad järgmised seadmed: kütuse ettevalmistus (ladu, eelpurustamine, transportöörid, kraanad jne); veeettevalmistus; reservergutajad; tehnilineveevarustus; ventilatsioon; tuletõrjepumbad ; õhukompressorid ; üldvalgustus; akulaadijad. Vastumomendi järgi jagatakse omatarbeseadmed järgmistesse gruppidesse: seadmed millede vastumoment ei sõltu pöörlemiskiirusest; seadmed millede vastumoment on astmelises sõltuvuses pöörlemiskiirusest. Püsivastumomendiga on, kraanad, kompressorid, konveierid, purustajad, kuulveskid, kütusesöötjad. Nendel seadmetel on suhteliselt suur käivitusmoment (hõõrdumine). Ventilaatorite puhul vastumomendi astendaja on tavaliselt kaks (ruutsõltuvus). Käivitusmoment on nendel seadmetel väike (0,1-0,3) ja on põhjustatud vaid hõõrdekadudest laagrites. Siia gruppi kuuluvad, suitsuimejad,
3. Muldkeha aluse vertikaalne nihkemine. Vältimaks antud sündmste tekkimist peab tugendamise funtkiooni täitev geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul. Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment. Nõrkade aluspinnastel ehitatud kindla kõrguse ja võlvakaldega armeeritud mulle suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust. Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda. Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste
elektrilisi suurusi. Selliseid mõõteriistu nimetatakse multimeetriteks. Elektromehaanilised mõõteriistad Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad mõõtemähist, mille parameetritega määratakse mõõteriista sisetakistus. Olenevalt mehhanismi liigist, tekitab mõõtemähist läbiv vool, liikuva osa hälbe (liikumise). Seejuures mõõteriista seier, peatub asendis, kus tekkinud pöördemoment ja spiraalvedru poolt tekitatud vastumoment, tasakaalusuvad. Mõnel mõõtemehhanismil on spiraalvedru ettenähtud, mitte ainult vastumomendi tekitamiseks vaid ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse. Sellised mehhanismid on tundlikud ülekoormuste suhtes, sest vedru deformatsiooni tulemusel, rikneb mõõteriist. Ülekoormused võivad tekkida vale mõõtepiirkonnaga mõõtmisel või mõõteriista vale ühendusviisi korral. Vältimaks seieri võnkumist mõõtmise algushetkel, varustatakse mõõteriist summutiga.
võivad väändevõnkumised sageli muutuda ohtlikuks ka väikeste indikaatordiagrammi pindalaga. väntvõlli pöörlema . koormuste korral , mil välisjõudude vastumoment on väike ja (Inertsjõudude ja raskusjõudude poolt tehtud töö võrdub nulliga). Kolvi ÜSS-s ja ASS-s võrdub tangensiaaljõud nulliga (T= 0). reduktori hammasrattad võivad puruneda väändevõngete poolt
annaabi.ee 
