Magnetoelektrilised galvanomeetrid. Galvanomeeter on osuti või optilise näidikuga suure tundlikkusega magnetolelektriline mõõteriist, mida kasutatakse väikeste voolude ja pingete mõõtmiseks. Osutgalvanomeetreid kasutatakse tavaliselt nullist kõrvalekalde mõõteseadmetena. Alalisvoolu mõõtmiseks kasutatakse peamiselt karkassita liikuva mähisega seadmeid, vahelduvvoolu jaoks aga optilisi vibratsioongalvanomeetreid. Nende suur tundlikkus saavutatakse vastumomendi vähendamisega ja pika valguskiire kasutamisega. Galvanomeetri mähis valmistatakse miniatuursena väga peenest traadist võimalikult suure keerdude arvuga. Mähise kinnitamiseks kasutatakse voolujuhtivaid ribasid, mis toimivad ka vastumomendi tekitajatena. Raamiga ühendatakse jäigalt peegel, mida valgustatakse lambiga. Peeglilt suunatakse valguskiir kas skaalale või milles peegeldub skaala. Kuna galvanomeetreid kasutatakse väga väikeste voolude (alla 1,0 · 10-6 A) ja pingete
magnetelektrilisteks; 2. elektromagnetilisteks; 3. elektrodünaamilisteks ja ferrodünaamilisteks; 4. induktsioonilisteks; 5. elektrostaatilisteks. Elektromehaanilise mõõteriista peamiseks osaks on mõõtemehhanism, mille võlliga on ühendatud seier. Mõõteriista näidu moodustab seieri asend skaalal. Mõõtepiirkonna laiendamiseks on mõõtemehhanism ühendatud läbi sisendseadme (sunt, eeltakisti jne). Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi;
sõrmede suunaga, siis näitab kõrvalesirutatud pöial mõjuva jõu suunda. Magnetelektrilise mehanismi liikuva osa pöörlemine toimub püsimagneti magnetvälja ja voolumagnetvälja vastastikuse mõju tulemusena (töötamis põhimõte). Poolusekingad ja ferromagnetiline südamik on vajalikud selleks, et õhupilus oleks radiaalne ühtlaselt jaotatud magnetväli. Raamiga ühisele teljele on kinnitatud vastumomendi vedru ja osuti koos tasakaalustamise raskustega. Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude. Õhupilus olevaid raamikülgi, millele mõju pöördemomenti tekitavad jõud nimetatakse aktiivkülgedeks. Ühele aktiivküljele mõjuv jõud F= B*l*w*I B - magneetiline induktsioon õhupilus T (Tesla) l - aktiivkülje pikkus (m) w keerdmähise keerdude arv I vool T=2F*(b/2) = F*b = B*l*w*I*b = B*S*w*I S=l*b raami pindala T - Raamile mõjuv pöördemoment (N*m) b/2 õlg
kahte gruppi: omatarve, mis sõltub jaama (ploki) koormusest; omatarve, mis ei sõltu jaama (ploki) koormusest. Esimesse gruppi kuuluvad kõik omatarbeseadmed mis on seotud ühe põhiagregaadiga (katel, turbiin, soojusvõrk jne). Teise gruppi kuuluvad järgmised seadmed: kütuse ettevalmistus (ladu, eelpurustamine, transportöörid, kraanad jne); veeettevalmistus; reservergutajad; tehnilineveevarustus; ventilatsioon; tuletõrjepumbad ; õhukompressorid ; üldvalgustus; akulaadijad. Vastumomendi järgi jagatakse omatarbeseadmed järgmistesse gruppidesse: seadmed millede vastumoment ei sõltu pöörlemiskiirusest; seadmed millede vastumoment on astmelises sõltuvuses pöörlemiskiirusest. Püsivastumomendiga on, kraanad, kompressorid, konveierid, purustajad, kuulveskid, kütusesöötjad. Nendel seadmetel on suhteliselt suur käivitusmoment (hõõrdumine). Ventilaatorite puhul vastumomendi astendaja on tavaliselt kaks (ruutsõltuvus)
geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul. Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment. Nõrkade aluspinnastel ehitatud kindla kõrguse ja võlvakaldega armeeritud mulle suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust. Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda. Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste kiire ülekoormaise tlemusel on märkimisväärselt kasvanud nihkepingeid, mis võin viia konstruksiooni jõudude tasakaalu kadmise ning mulde purunemiseni. 3.töö 1
Vahelduvvooluahelates laiendatakse mõõteulatust spetsiaalsete voolutrafodega, mis on mõeldud töötamiseks lühirežiimil. 29. Elektromagnetilised mõõteriistad. Pinge mõõtmine Elektromagnetiliste mõõteriistade mõõtemehhanism koosneb paigalseivast poolist mõõdetava vooluga, mis tekitab magnetvälja. Viimase mõjul magneetub eksentrliselt teljele kinnitatud pehmest terasest ankur ning tõmbub pooli sisse, pöörates telge koos osutiga. Vedru tekitab vastumomendi. Voolu suuna muutumisel magneetub südamik ümber ja tõmbub ikkagi pooli sisse, seega saab seda mõõteriista kasutada nii alalis- kui ka vahelduvvoolu mõõtemiseks. Kasutatakse amper- ja voltmeetrina. Mõõteriist talub lühiaegseid ülekoormusi. Pinget mõõdetakse voltmaatriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et tema vool ja võimsuskaod oleksid väiksed. Voltmeeri mõõteulatuse laiendamiseks
vastavalt tabelile. 21.Elektromagnetiline mehhanism Elektromagnetilise mõõtemehhanismi liikuv osa pöördub pooli läbiva voolu magnetvälja ja ferromagnetilise südamiku vastastikuse mõju tulemusena Ferromagnetiline südamik tõmbub pooli läbiva voolu toimel pooli sisse ja selle tulemusena liikuv osa koos osutiga pöördub Vastumomendi tekitab spiraalvedru Elektromagnetilise mehhanismi pöördemoment M = kI2 , milles I mähist läbiv vool k võrdetegur, mis oleneb pooli ja südamike kujust, nende vastastikusest asendist ja hälbest Elektromagnetilised mõõtemehhanismid on kõige lihtsamad ja töökindlamad Mehhanismid taluvad hästi ülekoormust Puuduseks on suur omatarve, ebalineaarne skaala ja väike täpsus Elektrodünaamiline mehhanism
annaabi.ee 
