Varakeskajal andis mees või tema perekond need naise perekonnale hüvituseks tütre loovutamisest saadud kaotuse eest. Seejärel anti need naisele endale, kes vastutasuks viis abikaasa majja esemeid, kinnisvara või raha, mille ta andis mehele või mis jäid talle endale. Nii oli tagatud tema ülalpidamine pärst mehe surma. Samas tuleb täpsustada, et sellise andmise ja vastuandmise varjatud mõte oli mujal, selle eesmärk oli siduda tihedalt kaks perekonda, kes tegid teineteisele kinke js vastukingitusi, kusjuures viimased olid hoolikalt proportsioneeritud, sümboloseerides perekondade, sõprust ning samas kummagi osapoole ühiskondlikku positsiooniga. Sageli ebavõrdse ühenduse tulemusena ebameeldivasse olukorda pandud abielunaised pidi olema truud ja pühendunud mõlemale perekonnale, kellest nende vahendusel olid saanud sugulased. Need nõudmised võisid aga sattuda vastuollu kiindumus- ja kuulekuskohustusega, mis naisel oli ka oma
Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. KOKKUVÕTE Kindlasti pole selles referaadis kirjas kõiki traditsioonilisi pulmakombeid, kuna neid on
Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha, toidukraam või elusloom. Sellega pandi alus ka noorpaari edaspidisele elule. 6 Karu, A. (1997). Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", lk. 11. 8 3. PULMADE LÕPP Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad lauale anti lõputoit: ilma lihata kapsasupp või klimbisupp. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse
annaabi.ee 
